Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal vaatasime põhjalikult läbi rahapoliitika kursi, võttes seejuures arvesse ka EKP ekspertide värsket makromajanduslikku ettevaadet, mis ulatub aastani 2018. Selle tulemusel otsustas EKP nõukogu võtta hinnastabiilsuse tagamiseks mitmeid meetmeid. Rahastamistingimuste täiendava leevendamise eesmärgil kohandatud ulatuslikud meetmed võimendavad eri instrumentide koostoimet ja ergutavad uute laenude andmist, kiirendades seeläbi euroala majanduse elavnemist ja hoogustades inflatsiooni taastumist 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Esiteks otsustas nõukogu EKP baasintressimäärade kohta, et eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära alandatakse 5 baaspunkti võrra 0,00%ni ning laenamise püsivõimaluse intressimäära 5 baaspunkti võrra 0,25%ni. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära alandati 10 baaspunkti võrra −0,40%ni.

Teiseks otsustas nõukogu suurendada varaostukava raames tehtavate igakuiste ostude mahtu praeguselt 60 miljardilt eurolt 80 miljardi euroni. Varasid kavatsetakse osta kuni 2017. aasta märtsi lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. Varaostukava jätkuvalt sujuva rakendamise tagamiseks otsustas nõukogu tõsta kõlblike rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade emiteeritavate väärtpaberite ostudele kehtivaid emiteerija- ja emissioonipõhiseid piiranguid 33%lt 50%le.

Kolmandaks otsustas nõukogu lisada uue ettevõtlussektori varaostukava raames regulaarsete ostude jaoks kõlblike varade loetellu euroalal asutatud ettevõtete (v.a pangad) emiteeritavad eurodes nomineeritud investeerimisjärguga võlakirjad. See suurendab veelgi varaostude mõju ülekandumist reaalmajanduse rahastamistingimustele. Uue ostukava raames tehtavad varaostud algavad 2016. aasta teise kvartali lõpu poole.

Lõpetuseks otsustas nõukogu käivitada alates 2016. aasta juunist neli uut sihtotstarbelist pikemaajalist refinantseerimisoperatsiooni (targeted longer-term refinancing operations, TLTRO II). Iga operatsiooni tähtaeg on neli aastat. Need operatsioonid kindlustavad EKP rahapoliitika toetavat kurssi ja tõhustavad selle ülekandumist, ergutades laenuandmist reaalmajandusele. Vastaspooltel on õigus saada laenu mahus, mis moodustab kuni 30% kõlblike laenude jäägist seisuga 31. jaanuar 2016. TLTRO II intressimäär kehtestatakse iga operatsiooni kogu kestuseks ning on sama, mis sel ajal kehtiv eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär. Pankade suhtes, kelle netolaenud ületavad võrdlusnäitajat, kohaldatakse madalamat TLTRO II intressimäära, mis võib olla sama madal kui sel ajal kehtiv hoiustamise püsivõimaluse intressimäär. TLTRO II puhul ei kehti kohustuslike ennetähtaegsete tagasimaksete nõue ja lubatud on üleminek TLTRO I-st.

Tulevikku vaadates ja hinnastabiilsuse praegust väljavaadet arvestades eeldab nõukogu, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel või madalamal tasemel pikema aja vältel ja tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste.

Pressiteated üksikasjalikuma teabega EKP nõukogu võetud meetmete kohta avaldatakse täna pärastlõunal kell 15.30 Kesk-Euroopa aja järgi.

Alates 2014. aasta juunist võetud meetmete kõrval on täna vastu võetud ulatuslikud rahapoliitilised otsused märkimisväärseks rahapoliitiliseks stiimuliks, mis leevendavad EKP hinnastabiilsuse eesmärki ohustavaid suurenenud riske. Ehkki naftahinna arengust tingituna on väga madal või isegi negatiivne inflatsioonimäär lähikuudel paratamatu, on äärmiselt tähtis vältida teiseseid mõjusid, tagades, et inflatsioon taastub võimalikult kiiresti 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. EKP nõukogu jätkab eeloleval perioodil hinnastabiilsuse väljavaate arengu väga hoolikat jälgimist.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv oli 2015. aasta neljandas kvartalis eelmisega võrreldes 0,3%. Seda toetas sisenõudlus, samal ajal kui netoekspordi negatiivne panus mõjus pärssivalt. Värskeimad küsitlusandmed osutavad eeldatust aeglasemale kasvule 2016. aasta alguses. Edaspidi peaks majanduse taastumine jätkuma mõõdukas tempos. Sisenõudlust peaksid jätkuvalt soodustama meie rahapoliitilised meetmed, mis parandavad rahastamistingimusi, ning varasemate struktuurireformide toel jätkuvalt suurenev tööhõive. Madal naftahind peaks veelgi toetama kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu ja eratarbimist ning ettevõtete kasumlikkust ja investeeringuid. Lisaks on euroala eelarvepoliitika teataval määral ekspansiivne, mis osaliselt kajastab pagulaste toetuseks võetavaid meetmeid. Siiski pidurdavad euroala majanduse taastumist edaspidigi areneva majandusega riikide tagasihoidlikud kasvuväljavaated, volatiilsed finantsturud, mitmes sektoris vajalik bilansside korrigeerimine ja struktuurireformide aeglane elluviimine.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2016. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt kiireneb SKP aastane reaalkasv 2016. aastal 1,4%, 2017. aastal 1,7% ja 2018. aastal 1,8%. Eurosüsteemi ekspertide 2015. aasta detsembri ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud mõnevõrra allapoole, kajastades valdavalt maailmamajanduse nõrgemat kasvuväljavaadet.

Euroala majanduskasvu väljavaadet jätkuvalt ohustavad langusriskid on eelkõige seotud maailmamajanduse arengust tingitud suurenenud ebakindlusega ja laienenud geopoliitiliste riskidega.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioonimäär 2016. aasta jaanuaris 0,3% ja veebruaris –0,2%. Sellele langusele aitasid kaasa kõik ÜTHI põhikomponendid. Edaspidi peaks inflatsioonimäär energia praeguste futuurihindade põhjal püsima lähikuudel negatiivsel tasemel ja tõusma 2016. aasta lõpu poole. Seejärel peaks inflatsioonimäär veelgi elavnema, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest ja majanduse oodatavast hoogustumisest. EKP nõukogu jälgib hoolikalt hinnakujundust ja palkade arengut euroalal, püüdes eelkõige tagada, et valitsevast aeglasest inflatsioonist tingitud teisesed mõjud ei kanduks üle palga- ja hinnakujundusse.

Seda laiaulatuslikku suundumust kajastab ka EKP ekspertide 2016. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille järgi on aastane ÜTHI-inflatsioon 2016. aastal 0,1%, 2017. aastal 1,3% ja 2018. aastal 1,6%. Eurosüsteemi ekspertide 2015. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni prognoosi allapoole korrigeeritud, kajastades eelkõige naftahinna langust viimastel kuudel.

Monetaaranalüüsi värskeimad andmed kinnitavad laia rahapakkumise (M3) jõulist kasvu. M3 aastane kasvumäär oli 2015. aasta detsembris 4,7% ja 2016. aasta jaanuaris 5,0%. M3 aastakasvu toetavad endiselt valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2015. aasta detsembris 10,8% ja 2016. aasta jaanuaris 10,5%.

Laenudünaamikas jätkus alates 2014. aasta algusest täheldatud järkjärguline taastumine. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes 2015. aasta detsembri 0,1%lt 2016. aasta jaanuaris 0,6%ni. Ettevõtete laenude dünaamika peegeldab endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriski ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) püsis 2016. aasta jaanuaris stabiilsena 1,4% tasemel. Alates 2014. aasta juunist rakendatavad rahapoliitilised meetmed on selgelt parandanud ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ning laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitab majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust pakkuda täiendavaid rahapoliitilisi stiimuleid, et tagada inflatsioonimäärade peatne taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss ergutab majandusaktiivsust. Et meie rahapoliitilistest meetmetest oleks võimalikult palju kasu, peavad oma otsustava panuse andma ka muud poliitikavaldkonnad. Arvestades jätkuvalt suurt struktuurset tööpuudust ja kogutoodangu aeglast potentsiaalset kasvu euroalal, peab praegust tsüklilist elavnemist toetama tõhus struktuuripoliitika. Meetmed tööviljakuse tõstmiseks ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks ning asjakohase avaliku infrastruktuuri pakkumiseks on väga olulised, et suurendada investeeringuid ja edendada töökohtade loomist. Struktuurireformide tempoka ja tõhusa rakendamisega saavutatakse toetava rahapoliitika keskkonnas hoogsam jätkusuutlik kasv euroalal, muutes euroala üleilmsete šokkide suhtes vastupidavamaks. Nagu näitavad Euroopa Komisjoni andmed, oli riigipõhiste soovituste rakendamine 2015. aastal jätkuvalt suhteliselt piiratud. Seega tuleb enamikus euroala riikides kiirendada reformipüüdlusi. Eelarvepoliitika peaks toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla Euroopa Liidu eelarvereeglitega. Eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamiseks on äärmiselt tähtis rakendada täielikult ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti. Samal ajal peaksid kõik riigid püüdlema majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat, Rahvusvaheliste meediasuhete osakond
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: [email protected]
http://www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.