EKP presidendi Mario Draghi sissejuhatav kõne 13. detsembri pressikonverentsil

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa eurorühma esimees Mário Centeno.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel ka vähemalt 2019. aasta suvel ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses märgib nõukogu, et varaostukava raames tehtavad netovaraostud lõpetatakse 2018. aasta detsembris. Samal ajal tõhustab EKP nõukogu oma eelkommunikatsiooni reinvesteeringute kohta. Nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Ehkki saadud andmed on oodatust nõrgemad, kajastades loiumat välisnõudlust, aga ka mõningaid riigi- ja sektorispetsiifilisi tegureid, toetab sisenõudluse tugevus jätkuvalt euroala majanduskasvu ja aegamisi tugevnevat inflatsioonisurvet. See kinnitab nõukogu veendumust, et inflatsioonimäärade lähenemine seatud eesmärgile jätkub ning seda isegi pärast netovaraostude lõpetamist. Samal ajal püsib geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu, arenevate turgude haavatavuse ja finantsturgude volatiilsusega seotud ebakindlus. Selleks, et toetada euroalasisese hinnasurve jätkuvat tugevnemist ja koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul, on endiselt vaja märkimisväärseid rahapoliitilisi stiimuleid. EKP baasintressimääradega seotud eelkommunikatsioon, mida toetavad omandatud varade suuremahulised reinvesteeringud, tagab ka edaspidi küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi, mis on vajalik inflatsioonimäärade lähenemiseks seatud eesmärgile. EKP nõukogu on igal ajal valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas 2018. aasta kolmandas kvartalis eelnenuga võrreldes 0,2%. Esimeses ja teises kvartalis oli kasv 0,4%. Värskeimad andmed ja küsitlustulemused on osutunud oodatust nõrgemaks, kajastades välisnõudluse mõju vähenemist ning mõningaid riigi- ja sektorispetsiifilisi tegureid. Ehkki mõne sellise teguri mõju tõenäoliselt taandub, võib see siiski tähendada, et kasvutempo on edaspidi mõnevõrra aeglasem. Samal ajal ergutab sisenõudlus (mida hoogustab muu hulgas EKP rahapoliitika toetav kurss) jätkuvalt euroala majanduskasvu. Tööturu tugevus, mis kajastub tööhõive pidevas kasvus ja palgakasvus, toetab endiselt eratarbimist. Ettevõtlusinvesteeringutele avaldavad positiivset mõju sisenõudlus, soodsad rahastamistingimused ja bilansiolukorra paranemine. Eluasemeinvesteeringud on endiselt jõulised. Ühtlasi peaks – ehkki aeglasemas tempos – jätkuma üleilmse majandustegevuse laienemine, mis elavdab euroala eksporti.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2018. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta. Ettevaate kohaselt hoogustub SKP aastane reaalkasv 2018. aastal 1,9%, 2019. ja 2020. aastal 1,7% ning 2021. aastal 1,5%. EKP ekspertide 2018. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu 2018. ja 2019. aasta prognoosi mõnevõrra allapoole korrigeeritud.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavaid riske võib endiselt pidada üldjoontes tasakaalustatuks. Riskide tasakaalu hakkavad siiski mõjutama negatiivsed riskid, kuna püsib geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu, arenevate turgude haavatavuse ja finantsturgude volatiilsusega seotud ebakindlus.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2018. aasta oktoobris 2,2% ja novembris 2,0%. Langus kajastab peamiselt energiahindade inflatsiooni pidurdumist. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon lähikuudel tõenäoliselt aeglustub. Alusinflatsiooni näitajad püsivad üldjoontes tagasihoidlikud, kuid euroalasisene kulusurve tugevneb ja laieneb tootmisvõimsuse kõrge rakendusastme ja tööturutingimuste pingestumise keskkonnas jätkuvalt, kiirendades palgakasvu. Alusinflatsioon peaks keskpika aja jooksul hoogustuma, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja kiiremast palgakasvust.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2018. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2018. aastal 1,8%, 2019. aastal 1,6%, 2020. aastal 1,7% ja 2021. aastal 1,8%. EKP ekspertide 2018. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni 2018. aasta prognoosi korrigeeritud mõnevõrra ülespoole ja 2019. aasta prognoosi veidi allapoole.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2018. aasta septembris 3,6% ja oktoobris 3,9%. Kuiste voogude mõningasest volatiilsusest hoolimata saab M3 kasv jätkuvalt tuge pankade krediidiloomest. Endiselt oli laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Kooskõlas 2014. aasta algusest saati täheldatud tõusuga toetab erasektorile antavate laenude kasv jätkuvalt majanduskasvu. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv aeglustus 2018. aasta septembri 4,3%-lt oktoobris 3,9%-le ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis muutumatult 3,2% tasemel. Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine toetab endiselt märkimisväärselt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi, juurdepääsu rahastamisele (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) ning laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et jätkuvalt on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuste vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali. Eelarvepoliitikaga seoses rõhutab EKP nõukogu veel kord vajadust moodustada uuesti eelarvepuhvreid. See on eelkõige oluline riikides, kus valitsussektori võlakoormus on suur ning stabiilsuse ja kasvu pakti täielik järgimine väga tähtis, et kaitsta tugevat eelarvepositsiooni. Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt ELi eelarve ja majanduse juhtimise raamistikku. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu tunneb heameelt käimasoleva töö üle ning kutsub üles astuma täiendavaid konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Täpsem teave reinvesteeringute tehniliste parameetrite kohta avaldatakse EKP veebilehel kell 15.30 Kesk-Euroopa aja järgi.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.


Euroopa Keskpank Avalike suhete peadirektoraat, Rahvusvaheliste meediasuhete osakond
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: media [at] ecb.europa.eu, http://www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.