EKP presidendi Mario Draghi sissejuhatav kõne 13. septembri pressikonverentsil

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel ka vähemalt 2019. aasta suvel ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses otsustas EKP nõukogu jätkata varaostukava raames praegu igakuiselt 30 miljardi euro ulatuses tehtavaid netovaraoste kuni 2018. aasta septembri lõpuni. Pärast 2018. aasta septembrit vähendab nõukogu netovaraostude mahtu 15 miljardi euroni kuus kuni 2018. aasta detsembri lõpuni ning eeldab, et kui laekuvad andmed kinnitavad EKP nõukogu keskpika aja inflatsiooniväljavaadet, siis netovaraostud lõpetatakse. EKP nõukogu kavatseb reinvesteerida varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Saadud andmed ning EKP ekspertide uus 2018. aasta septembri ettevaade kinnitavad üldjoontes EKP nõukogu varasemat hinnangut, et euroala majanduse laiapõhjaline elavnemine jätkub ja inflatsioon järk-järgult kiireneb. Majanduse tugevus toetab endiselt nõukogu veendumust, et inflatsioonimäärade lähenemine seatud eesmärgile jätkub ning seda isegi pärast netovaraostude järkjärgulist lõpetamist. Samal ajal on protektsionismi tugevnemisega seotud ebakindlus, arenevate turgude haavatavus ja finantsturgude volatiilsus viimasel ajal süvenenud. Selleks, et toetada euroalasisese hinnasurve jätkuvat tugevnemist ja koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul, on endiselt vaja märkimisväärseid rahapoliitilisi stiimuleid. Seda tuge pakuvad edaspidigi netovaraostud, mida tehakse käesoleva aasta lõpuni, omandatud varade märkimisväärne hulk ja seonduvad reinvesteeringud ning EKP tõhustatud eelkommunikatsioon baasintressimäärade kohta. EKP nõukogu on igal ajal valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas 2018. aasta teises kvartalis 0,4%, st sama palju kui esimeses kvartalis. Ehkki kasvutempo on pärast 2017. aastal täheldatud kiiret kasvu mõnevõrra aeglustunud, kinnitavad värskeimad majandusnäitajad ja küsitlustulemused üldjoontes euroala majanduse laiapõhjalise kasvu jätkumist. EKP rahapoliitilised meetmed toetavad endiselt sisenõudlust. Eratarbimist soodustavad palgakasv ja tööhõive pidev kasv, mis omakorda kajastab osaliselt varasemaid tööturureforme. Ettevõtlusinvesteeringuid toetavad soodsad rahastamistingimused, ettevõtete suurenev kasumlikkus ja tugev nõudlus. Eluasemeinvesteeringud on endiselt jõulised. Ühtlasi peaks jätkuma üleilmse majandustegevuse laienemine, mis elavdab euroala eksporti.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2018. aasta septembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, Ettevaate kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2018. aastal 2,0%, 2019. aastal 1,8% ja 2020. aastal 1,7%. Eurosüsteemi ekspertide 2018. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu 2018. ja 2019. aasta väljavaadet veidi allapoole korrigeeritud, mis tuleneb peamiselt mõnevõrra väiksemast välisnõudlusest.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavaid riske võib jätkuvalt pidada üldjoontes tasakaalustatuks. Samal ajal on hiljuti süvenenud protektsionismi tugevnemisega seotud riskid, arenevate turgude haavatavus ja finantsturgude volatiilsus.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2018. aasta augustis 2,0% ehk madalam kui juuli 2,1%. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsiooni aastamäär püsib ülejäänud aasta jooksul tõenäoliselt ligikaudu praegusel tasemel. Ehkki alusinflatsiooni näitajad on üldjoontes endiselt tagasihoidlikud, on need varasema madala tasemega võrreldes tõusnud. Euroalasisene kulusurve tugevneb ja laieneb tootmisvõimsuse kõrge rakendusastme ja tööturutingimuste pingestumise keskkonnas, kiirendades palgakasvu. Inflatsiooniväljavaatega seotud ebakindlus väheneb. Alusinflatsioon peaks aasta lõpu poole hoogustuma ja seejärel keskpika aja jooksul järk-järgult kiirenema, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja kiiremast palgakasvust.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2018. aasta septembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt aastane ÜTHI-inflatsioon on 2018., 2019. ja 2020. aastal 1,7% (eurosüsteemi ekspertide 2018. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega võrreldes muutumatu).

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv aeglustus 2018. aasta juuni 4,5%-lt juulis 4,0%-le. Kuiste voogude mõningasest volatiilsusest hoolimata saab M3 kasv üha enam tuge pankade krediidiloomest. Endiselt oli laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Erasektorile laenuandmise elavnemine, mida on täheldatud alates 2014. aasta algusest, hoogustub veelgi. Nii mittefinantsettevõtetele kui ka kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis 2018. aasta juulis eelmise kuuga võrreldes muutumatuna ehk vastavalt 4,1% ja 3,0% tasemel.

Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine toetab endiselt märkimisväärselt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi, juurdepääsu rahastamisele (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) ning laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et jätkuvalt on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuste vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali. Eelarvepoliitikaga seoses kinnitab laiapõhjaline majanduskasv vajadust moodustada uuesti eelarvepuhvreid. See on eelkõige oluline riikides, kus valitsussektori võlakoormus on suur ning stabiilsuse ja kasvu pakti täielik järgimine väga tähtis, et kaitsta tugevat eelarvepositsiooni. Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt ELi eelarve ja majanduse juhtimise raamistikku. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu kutsub üles astuma konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.


Euroopa Keskpank Avalike suhete peadirektoraat, Rahvusvaheliste meediasuhete osakond
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: media [at] ecb.europa.eu, http://www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.