EKP presidendi Mario Draghi sissejuhatav kõne 26. juuli pressikonverentsil

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel ka vähemalt 2019. aasta suvel ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses otsustas EKP nõukogu jätkata varaostukava raames praegu igakuiselt 30 miljardi euro ulatuses tehtavaid netovaraoste kuni 2018. aasta septembri lõpuni. Nõukogu eeldab, et kui laekuvad andmed kinnitavad EKP nõukogu keskpika aja inflatsiooniväljavaadet, vähendatakse netovaraostude mahtu pärast 2018. aasta septembrit 15 miljardi euroni kuus kuni 2018. aasta detsembri lõpuni. Seejärel netovaraostud lõpetatakse. EKP nõukogu kavatseb reinvesteerida varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Vaatamata sellele, et eelkõige maailmakaubandusega seoses püsib suur ebakindlus, osutab nõukogu eelmise rahapoliitikaistungi järel saadud teave euroala majanduse stabiilsele ja laiapõhjalisele kasvusuundumusele. Majanduse tugevus kinnitab nõukogu veendumust, et inflatsioonimäärade lähenemine seatud eesmärgile jätkub ka eeloleval perioodil ning seda isegi pärast netovaraostude järkjärgulist lõpetamist. Selleks et toetada euroalasisese hinnasurve jätkuvat tugevnemist ja koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul, on siiski endiselt vaja märkimisväärseid rahapoliitilisi stiimuleid. Seda tuge pakuvad edaspidigi netovaraostud, mida tehakse käesoleva aasta lõpuni, omandatud varade märkimisväärne hulk ja seonduvad reinvesteeringud ning EKP tõhustatud eelkommunikatsioon baasintressimäärade kohta. EKP nõukogu on igal ajal valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. SKP kvartaalne reaalkasv aeglustus 2018. aasta esimeses kvartalis 0,4%-le pärast 0,7% kiirenemist eelnenud kolmes kvartalis. Aeglustumine kajastab 2017. aastal täheldatud väga kiire kasvutempo raugemist ja on peamiselt seotud väliskaubanduse seni väga tugevate näitajate mõju nõrgenemisega, kusjuures seda süvendasid veelgi ebakindluse suurenemine ning mõned ajutised tegurid ja pakkumistegurid nii euroala kui ka üleilmsel tasandil. Värskeimad majandusnäitajad ja küsitlustulemused on stabiliseerunud ja osutavad jätkuvalt jõulisele ja laiapõhjalisele majanduskasvule kooskõlas eurosüsteemi ekspertide 2018. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega euroala kohta. EKP rahapoliitilised meetmed, mis on edendanud finantsvõimenduse vähendamise protsessi, toetavad edaspidigi sisenõudlust. Eratarbimist soodustavad kodumajapidamiste jõukuse suurenemine ning tööhõive pidev kasv, mis omakorda kajastab osaliselt varasemaid tööturureforme. Ettevõtlusinvesteeringuid toetavad soodsad rahastamistingimused, ettevõtete suurenev kasumlikkus ja tugev nõudlus. Eluasemeinvesteeringud on jätkuvalt jõulised. Ühtlasi peaks jätkuma üleilmse nõudluse laiapõhjaline kasv, mis elavdab euroala eksporti.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavaid riske võib jätkuvalt pidada üldjoontes tasakaalustatuks. Samal ajal püsib üleilmsete teguritega ning eelkõige protektsionismi tugevnemise ohuga seotud suur ebakindlus. Samuti tuleb edaspidigi jälgida finantsturgude püsivalt suurenenud volatiilsuse riski.

Euroala aastane ÜTHI-inflatsioon kiirenes 2018. aasta mai 1,9%-lt juunis 2,0%-le, kajastades valdavalt energia- ja toiduainehindade inflatsioonitempo hoogustumist. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsiooni aastamäär püsib ülejäänud aasta jooksul tõenäoliselt ligikaudu praegusel tasemel. Ehkki alusinflatsiooni näitajad on üldjoontes endiselt tagasihoidlikud, on need varasema madala tasemega võrreldes tõusnud. Euroalasisene kulusurve tugevneb ja laieneb tootmisvõimsuse kõrge rakendusastme ja tööturutingimuste pingestumise keskkonnas. Inflatsiooniväljavaatega seotud ebakindlus väheneb. Alusinflatsioon peaks aasta lõpu poole hoogustuma ja seejärel keskpika aja jooksul järk-järgult kiirenema, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest, majandusliku seisaku taandumisest ja kiiremast palgakasvust.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2018. aasta mais 4,0% ja juunis 4,4%. M3 kasvule avaldavad jätkuvalt soodsat mõju EKP rahapoliitilised meetmed ja likviidseimate hoiuste hoidmise madal alternatiivkulu. Endiselt oli laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Erasektorile laenuandmise elavnemine, mida on täheldatud alates 2014. aasta algusest, hoogustub veelgi. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv kiirenes 2018. aasta mai 3,7%-lt juunis 4,1%-le ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis muutumatult 2,9% tasemel. Euroala pankade laenutegevuse uuring 2018. aasta teise kvartali kohta näitab, et laenukasvule pakuvad jätkuvalt tuge laenutingimuste leevenemine ja nõudluse kasv kõigis laenukategooriates.

Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine toetab endiselt märkimisväärselt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi, juurdepääsu rahastamisele (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) ning laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et jätkuvalt on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuste vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali. Eelarvepoliitikaga seoses kinnitab praegune laiapõhjaline majanduskasv vajadust moodustada uuesti eelarvepuhvreid. See on eelkõige oluline riikides, kus valitsussektori võlakoormus püsib suur. Kõikide riikide huvides oleks aktiivsemalt püüelda majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole. Euroala majanduse vastupidavuse suurendamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu kutsub üles astuma konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.


Euroopa Keskpank Avalike suhete peadirektoraat, Rahvusvaheliste meediasuhete osakond
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: media [at] ecb.europa.eu, http://www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.