Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

Üldine majandusolukord peaks 2021. aasta jooksul paranema, kuid majanduse lähiaja väljavaate suhtes valitseb endiselt ebakindlus, mis on eelkõige seotud pandeemia arengu ja vaktsineerimiskampaaniate kulgemise kiirusega. Majandustegevust nii euroalal kui ka kogu maailmas toetavad üleilmse nõudluse elavnemine ja täiendavad eelarvemeetmed. Siiski pärsivad lähiajal euroala majandustegevust püsivalt suur koroonaviirusesse (COVID-19) nakatumiste arv, viiruse mutatsioonide levik ning sellest tingitud piiramismeetmete pikendamine ja karmistamine. Käimasolevad vaktsineerimised koos piiramismeetmete eeldatava järkjärgulise leevendamisega peaksid toetama ootust, et 2021. aasta jooksul hakkab majandusaktiivsus stabiilselt elavnema. Inflatsioon on viimastel kuudel kiirenenud, saades peamiselt tuge mõnest ajutisest tegurist ja energiahindade inflatsiooni hoogustumisest. Tagasihoidliku nõudluse ning töö- ja tooteturul valitseva märkimisväärse loiduse keskkonnas on aga hinnasurve endiselt väga tagasihoidlik. EKP ekspertide värskeima ettevaate kohaselt peaks inflatsioonisurve küll järk-järgult tugevnema, kuid inflatsiooni keskpikk väljavaade püsib 2020. aasta detsembri eurosüsteemi ekspertide ettevaatega võrreldes üldjoontes muutumatuna ning jääb EKP seatud inflatsioonieesmärgist allapoole.

Sellises keskkonnas on jätkuvalt väga oluline säilitada soodsad rahastamistingimused pandeemia kogu kestuse vältel. Rahastamistingimusi määratletakse terviklike ja mitmekülgsete näitajate alusel, mis hõlmavad kogu rahapoliitika ülekandekanalit alates riskivabadest intressimääradest ja riigivõlakirjade tulususest kuni ettevõtete võlakirjade tulususe ja pankade laenutingimusteni. Turuintressimäärad on alates 2021. aasta algusest tõusnud, mis ohustab rahastamistingimusi laiemalt. Pankade jaoks on riskivabad intressimäärad ja riigivõlakirjade tulusus peamisteks näitajateks laenutingimuste kehtestamisel. Kui turuintressimäärade tõus on ulatuslik ja püsiv ning seda ei kontrollita, võib see ennatlikult karmistada rahastamistingimusi kõigis majandussektorites. See oleks soovimatu olukorras, kus ebakindluse vähendamiseks ja kindlustunde suurendamiseks on jätkuvalt vaja säilitada soodsad rahastamistingimused, et toetada majandusaktiivsust ja kaitsta hinnastabiilsust keskpika aja jooksul.

Seda arvesse võttes tegi EKP nõukogu järgmised otsused.

Esiteks jätkab EKP nõukogu netovaraoste pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames, mille kogumaht on 1850 miljardit eurot. Oste tehakse vähemalt kuni 2022. aasta märtsi lõpuni ning igal juhul niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on nõukogu hinnangul möödas. Rahastamistingimuste ja inflatsiooniväljavaate hinnangu põhjal eeldab EKP nõukogu, et 2021. aasta esimeste kuudega võrreldes tehakse järgmise kvartali jooksul erakorralise varaostukava raames oste märgatavalt hoogsamas tempos.

Oste tehakse paindlikult vastavalt turutingimustele ning vältides rahastamistingimuste karmistamist, mis on vastuolus eesmärgiga ohjeldada pandeemiast tingitud langusmõju inflatsiooni prognoositavale arengule. Peale selle toetavad aja jooksul ning erinevate varaklasside ja riikide lõikes paindlikult tehtavad ostud ka edaspidi rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. Kui suudetakse säilitada soodsad rahastamistingimused, ilma et erakorralise varaostukava kestuse jooksul kasutataks netovaraostudeks kogu eraldatud summat, ei ole seda tingimata vaja täies ulatuses kasutada. Samal ajal on võimalik kogusummat soodsate rahastamistingimuste hoidmiseks vajaduse korral kohandada, et toime tulla pandeemiast tingitud negatiivse šokiga, mis mõjutab inflatsiooni arengut.

EKP nõukogu jätkab erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist vähemalt kuni 2023. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Teiseks jätkab nõukogu oma varaostukava raames netovaraostude tegemist igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses. Eeldame jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Samuti kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Kolmandaks otsustas nõukogu jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Jätkame ka küllaldase likviidsuse pakkumist oma refinantseerimisoperatsioonide kaudu. Suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmas seeria (TLTRO-III) on pankade jaoks jätkuvalt atraktiivne rahastamisallikas, mis toetab pankade laenuandmist ettevõtetele ja kodumajapidamistele.

Majandustegevuse toetamiseks ja hinnastabiilsuse kaitsmiseks keskpika aja jooksul on ka edaspidi oluline säilitada pandeemia vältel soodsad rahastamistingimused kõigis majandussektorites. Ühtlasi jälgib nõukogu endiselt vahetuskursside arengut ja selle mõju inflatsiooni keskpikale väljavaatele. Oleme valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Pärast kasvu jõulist elavnemist 2020. aasta kolmandas kvartalis aeglustus euroala SKP reaalkasv neljandas kvartalis 0,7%. 2020. aastal tervikuna vähenes reaalne SKP hinnangute kohaselt 6,6% ning majandusaktiivsuse tase jäi neljandas kvartalis 4,9% võrra madalamaks, kui oli selle näitaja enne pandeemia puhkemist 2019. aasta lõpus.

Laekunud majandusandmete, küsitlustulemuste ja sagedasti esitatavate näitajate alusel võib arvata, et 2021. aasta esimeses kvartalis on majandus olnud endiselt loid tulenevalt pandeemia ja sellega seonduvate piiramismeetmete jätkumisest. Selle tulemusena peaks reaalne SKP ka 2021. aasta esimeses kvartalis taas vähenema.

Majandusareng on riikide ja sektorite lõikes jätkuvalt ebaühtlane. Sotsiaalse tegevuse ja liikumise piirangud mõjutavad negatiivsemalt teenindussektorit ja vähemal määral tööstussektorit, mis elavneb kiiremini. Ehkki eelarvepoliitikameetmed toetavad kodumajapidamisi ja ettevõtteid, on tarbijad pandeemia olukorras siiski endiselt ettevaatlikud, pidades silmas selle mõju tööhõivele ja sissetulekutele. Ühtlasi pärsivad ettevõtete kehvem bilansiolukord ja majandusväljavaatega seotud suur ebakindlus endiselt ettevõtlusinvesteeringuid.

Eeldusel, et pandeemia kulgemisega seoses ei teki uusi ebasoodsaid suundumusi, peaksid käimasolevad vaktsineerimised koos piiramismeetmete järkjärgulise leevendamisega toetama ootust, et 2021. aasta jooksul hakkab majandusaktiivsus stabiilselt elavnema. Keskpikas perspektiivis peaksid euroala majanduse elavnemist toetama soodsad rahastamistingimused, ekspansiivne eelarvepoliitiline kurss ning nõudluse taastumine sedamööda, kuidas piiramismeetmetest vähehaaval loobutakse.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2021. aasta märtsis avaldatud euroala makromajandusliku ettevaate põhiprognoos. Selle kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2021. aastal 4,0%, 2022. aastal 4,1% ja 2023. aastal 2,1%. Eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on majandusaktiivsuse väljavaade üldjoontes sama.

Üldiselt on euroala majanduskasvu väljavaadet mõjutavad riskid muutunud tasakaalustatumaks, ehkki lühiajaliselt püsivad siiski langusriskid. Ühelt poolt mõjuvad julgustavalt üleilmse nõudluse väljavaadete paranemine mahukate eelarvestiimulite toel ning vaktsineerimisel tehtavad edusammud. Teiselt poolt aga põhjustavad endiselt langusriske pandeemia jätkumine ja viiruse mutatsioonide levik ning nende mõju majandus- ja finantstingimustele.

Euroala aastane inflatsioonimäär, mis oli 2020. aasta detsembris –0,3%, kerkis 2021. aasta jaanuaris ja veebruaris järsult 0,9%ni. Koguinflatsiooni hoogustumine kajastab mitmeid eriomaseid tegureid (sealhulgas näiteks käibemaksumäära ajutise kärpe lõpp Saksamaal, allahindlusperioodide edasilükkumine mõnes euroala riigis ning ÜTHI kaalude tavapärasest suuremate muutuste mõju 2021. aastal), aga ka energiahindade inflatsiooni kiirenemist. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et lähikuudel koguinflatsioon tõenäoliselt hoogustub, kuid aasta jooksul on oodata kõikumisi, mis kajastavad inflatsiooni praegu elavdavate tegurite muutuvat dünaamikat. Nende tegurite mõju aastasele inflatsioonimäärale peaks taanduma järgmise aasta alguses. Hinnasurve peaks käesoleval aastal praeguste pakkumispiirangute ja euroala sisenõudluse elavnemise toimel veidi suurenema, kuid jääma üldjoontes vaoshoituks, kajastades muu hulgas väikest palgasurvet ja euro varasemat kallinemist. Kui pandeemia mõju hääbub, aitab inflatsiooni järkjärgulisele hoogustumisele keskpikas perspektiivis kaasa ulatusliku surutise taandumine, mida soodustab raha- ja eelarvepoliitika toetav kurss. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turu- ja küsitluspõhised näitajad püsivad madalal tasemel, ehkki turupõhised näitajad on jätkuvalt vähehaaval kerkinud.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2021. aasta märtsis avaldatud euroala makromajandusliku ettevaate põhiprognoos, mille kohaselt on aastane inflatsioonimäär 2021. aastal 1,5%, 2022. aastal 1,2% ja 2023. aastal 1,4%. Eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on 2021. ja 2022. aasta inflatsiooniprognoosi peamiselt ajutiste tegurite ja energiahindade kõrgema inflatsioonimäära tõttu ülespoole korrigeeritud ning 2023. aasta prognoos jääb samaks.

Monetaaranalüüsi andmetel oli laia rahapakkumise (M3) aastane kasvumäär 2021. aasta jaanuaris 12,5% (2020. aasta novembris 11,0% ja detsembris 12,4%). Rahapakkumise jõulist kasvu toetasid endiselt eurosüsteemi varaostud, mis on jätkuvalt peamine rahaloomeallikas. Arvestades likviidsuse endiselt suuremat eelistamist raha hoidvas sektoris ning likviidseimate rahavormide hoidmise madalat alternatiivkulu, on kitsa rahaagregaadi M1 areng jätkuvalt peamine laia rahapakkumise kasvu tõukejõud.

Erasektorile antavate laenude arengut iseloomustas veidi vaoshoitum laenuandmine mittefinantsettevõtetele ja stabiilne laenamine kodumajapidamistele. Mittefinantsettevõtetele antavate laenude kuine voog püsis tagasihoidlikul tasemel, jätkates alates suve lõpust täheldatud suundumust. Samal ajal püsis aastane kasvumäär üldjoontes muutumatuna 7,0% tasemel (2020. aasta detsembris 7,1%), kajastades endiselt aasta esimesel poolel täheldatud väga kiiret laenukasvu. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv jäi 2021. aasta jaanuaris kindla positiivse kuise voo keskkonnas üldjoontes stabiilselt 3,0% tasemele (2020. aasta detsembris 3,1%).

Koos riikide valitsuste ja teiste Euroopa institutsioonide võetud meetmetega on EKP rahapoliitikameetmed edaspidigi väga olulised, et toetada pangalaenutingimusi ja juurdepääsu rahastamisele ning seda eelkõige pandeemiast enim mõjutatud osapoolte jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et ergutada majandustegevust ja tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Euroala majanduse järsku langust silmas pidades on eelarvepoliitikas jätkuvalt väga tähtis rakendada nõudlikku ja kooskõlastatud eelarvepoliitilist kurssi. Selleks on endiselt vajalik riikide eelarvepoliitika toetus, arvestades ettevõtete ja kodumajapidamiste nõrka nõudlust seoses pandeemiaolukorra jätkumise ja kaasnevate piiramismeetmetega. Pandeemia mõjude ohjeldamiseks võetavad eelarvemeetmed peaksid siiski olema võimalust mööda ajutist laadi ja konkreetselt suunatud, et tegeleda tõhusalt haavatavustega ja toetada kiiret taastumist. Sellega seoses pakuvad olulist rahastamistuge Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud kolm turvavõrgustikku, mis on mõeldud töötajate, ettevõtete ja valitsuste toetamiseks.

EKP nõukogu tunnistab Euroopa Liidu taasterahastu otsustavat tähtsust ja rõhutab selle viivitamatu kasutuselevõtu olulisust. Nõukogu kutsub liikmesriike tagama omavahendite otsuse õigeaegset ratifitseerimist, viivitamatult lõpule viima oma taaste- ja vastupidavuskavade koostamist ning kasutama vahendeid tulemuslikeks avaliku sektori kulutusteks, millega kaasneb tööviljakust edendav struktuuripoliitika. See võimaldaks taasterahastul kaasa aidata kiiremale, jõulisemale ja ühtlasemale taastumisele ning suurendaks liikmesriikide majanduste vastupanuvõimet ja kasvupotentsiaali, toetades seeläbi rahapoliitika tõhusust euroalal. Selline struktuuripoliitika on eelkõige oluline pikaajaliste struktuuriliste ja institutsiooniliste probleemide lahendamisel ning rohe- ja digipöörde hoogustamisel.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat, rahvusvaheliste meediasuhete osakond
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: [email protected], veebileht: www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.