Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

Teave, mis on saadud pärast juuni alguses toimunud nõukogu eelmist rahapoliitikaistungit, annab märku euroala majandustegevuse taastumisest, ehkki aktiivsuse tase jääb COVID-19 pandeemia eelsest näitajast tunduvalt allapoole ja väljavaade püsib väga ebakindel. Nii uuringuandmed kui ka sagedasti esitatavad näitajad läbisid aprillis madalaima taseme ning hakkasid mais ja juunis märkimisväärselt, ehkki ebaühtlaselt ja osaliselt elavnema, samal ajal kui koroonaviiruse levikut piirati ja eraldusmeetmeid leevendati. Samal ajal pärsivad töökohtade ja sissetulekute tegelik ja prognoositav vähenemine ning pandeemia edasise arengu ja majandusväljavaatega seotud erakordselt suur ebakindlus jätkuvalt tarbimiskulutusi ja ettevõtlusinvesteeringuid. Koguinflatsiooni pidurdavad madalamad energiahinnad ning hinnasurve peaks jääma SKP reaalkasvu järsu aeglustumise ja majanduse märgatavalt süveneva loiduse mõjul väga tagasihoidlikuks.

Seda silmas pidades on jätkuvalt vaja küllaldasi rahapoliitilisi stiimuleid, et toetada majanduse elavnemist ja kaitsta keskpika aja jooksul hinnastabiilsust. Seepärast otsustas EKP nõukogu veel kord kinnitada oma rahapoliitika väga toetavat kurssi.

Nõukogu otsustas jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Nõukogu jätkab oste pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames, mille kogumaht on 1350 miljardit eurot. Need ostud aitavad leevendada rahapoliitika üldist kurssi ja seeläbi tasakaalustada pandeemiaolukorrast tingitud langusnihet inflatsiooni prognoositavas arengus. Varaoste jätkatakse aja jooksul paindlikul viisil erinevate varaklasside ja riikide lõikes. See võimaldab EKP-l tõhusalt ära hoida riske, mis takistavad rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. EKP nõukogu teeb selle varaostukava raames netovaraoste vähemalt kuni 2021. aasta juuni lõpuni ning igal juhul niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on tema hinnangul möödas. Nõukogu reinvesteerib erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2022. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

EKP varaostukava raames tehtavaid netovaraoste jätkatakse igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses; samuti tehakse kuni aasta lõpuni täiendavaid netovaraoste 120 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma. Nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

EKP nõukogu jätkab ka küllaldase likviidsuse pakkumist oma refinantseerimisoperatsioonide kaudu. Suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria (TLTRO-III) hiljutisima operatsiooni raames on rahalisi vahendeid kasutatud väga ulatuslikult, toetades seeläbi pankade laenuandmist ettevõtetele ja kodumajapidamistele.

Rahapoliitikameetmed, mida oleme võtnud alates märtsi algusest, toetavad märkimisväärselt euroala majanduse elavnemist ja hinnastabiilsuse kaitset keskpika aja jooksul. Eelkõige toetavad need meetmed majanduse likviidsus- ja rahastamistingimusi, aitavad säilitada laenuvooge kodumajapidamistele ja ettevõtetele ning soodsaid rahastamistingimusi kõigi sektorite ja riikide jaoks. Samal ajal on EKP nõukogu praeguse suure ebakindluse ja majanduse märkimisväärse loiduse keskkonnas endiselt valmis tegema oma mandaadi piires kõik vajaliku, et toetada euroala kodanike toimetulekut sellel äärmiselt keerulisel ajal. See puudutab eelkõige meie ülesannet tagada rahapoliitika ülekandumine kõigile majandussektoritele ja riikidele eesmärgiga säilitada hinnastabiilsus. Seetõttu on EKP nõukogu jätkuvalt valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Laekunud andmete ja küsitlustulemuste alusel võib arvata, et aprillis valitsenud madalseisuga võrreldes paranes majandustegevus mais ja juunis märkimisväärselt, samal ajal kui koroonaviiruse levikut piirati ja eraldusmeetmeid leevendati. Samal ajal on majandusnäitajad pandeemiaeelse tasemega võrreldes siiski tunduvalt kehvemad ning elavnemine on alles algusjärgus, olles sektorite ja riikide lõikes jätkuvalt ebaühtlane. Euroala SKP reaalkasv, mis aeglustus 2020. aasta esimeses kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 3,6%, pidurdus teises kvartalis eeldatavalt veelgi, mis on üldjoontes kooskõlas eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega. Ilmnenud on märke tarbimise elavnemisest, samal ajal kui ka tööstustoodang on märkimisväärselt taastunud. Tarbimiskulutusi aga pidurdavad siiski vaoshoitud tööturutingimused ja kodumajapidamiste tagavarasäästud. Ettevõtete kehvad väljavaated ja suur ebakindlus pärsivad investeeringuid ning maailmamajanduse nõrkus kahjustab välisnõudlust euroala kaupade ja teenuste järele.

Sedamööda, kuidas piiramismeetmeid veelgi leevendatakse, peaks euroala majandusaktiivsus kolmandas kvartalis hoogustuma. Seda toetavad soodsad rahastamistingimused, ekspansiivne eelarvepoliitiline kurss ja üleilmse aktiivsuse taastumine, ehkki endiselt on äärmiselt ebaselge, kui kiiresti ja millises ulatuses taastumine toimub. Üldiselt sõltub majanduslanguse ja majanduse elavnemise ulatus suuresti piiramismeetmete kestusest ja tõhususest, tarnevõimsuse ja sisenõudluse püsivate kahjude ulatusest ning sellest, mil määral suudavad poliitikameetmed leevendada sissetulekutele ja tööhõivele avalduvat negatiivset mõju. Kokkuvõttes leiab EKP nõukogu, et euroala majanduskasvu väljavaadet mõjutavad jätkuvalt langusriskid.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2020. aasta juunis 0,3% võrreldes 0,1%ga mais, kajastades peamiselt energiahindade vähem negatiivset inflatsioonimäära. Võttes arvesse nafta praegusi hindu ja futuurihindu ning käibemaksumäära ajutist alandamist Saksamaal, peaks koguinflatsioon lähikuudel taas aeglustuma ja 2021. aasta alguses hoogustuma. Keskpikas perspektiivis avaldab nõudluse loidus inflatsioonile langussurvet ning seda tasakaalustab üksnes osaliselt tarnehäiretest tingitud tõususurve. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turupõhised näitajad on märtsi keskel registreeritud rekordmadala tasemega võrreldes jätkuvalt paranenud, kuid püsivad üldjoontes endiselt tagasihoidlikud. Ehkki inflatsiooniootuste küsitluspõhised näitajad on pärast pandeemia puhkemist alanenud, on mõju pikema perspektiivi inflatsiooniootustele olnud väiksem kui lühiajalistele ja keskpika aja ootustele.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2020. aasta aprillis 8,2% ja mais 8,9%. Rahapakkumise jõuline kasv kajastab pankade laenuandmist, mis on endiselt suuresti tingitud majanduse teravast likviidsusvajadusest. Ühtlasi on suure majandusliku ebakindluse tõttu hakatud ettevaatusabinõuna pigem rahalisi vahendeid säästma. Sellises keskkonnas on laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks endiselt likviidseima raha ehk kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Koroonaviiruse leviku majanduslik mõju kujundas jätkuvalt ka erasektorile antavate laenude suundumusi. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv oli aprillis 6,6% ja mais 7,3%. See kajastab ettevõtete vajadust rahastada jooksvaid kulusid ja käibekapitali endiselt kehvade tulude keskkonnas. Samal ajal püsis kodumajapidamistele antud laenude aastakasv maikuus muutumatult 3,0% tasemel pärast langust kahe järjestikuse kuu jooksul püsivate tarbimispiirangute keskkonnas.

Neid suundumusi aitavad selgitada euroala pankade 2020. aasta teise kvartali laenutegevuse uuringu tulemused. Ettevõtete puhul näitavad need jätkuvalt, et pandeemia tõttu kasvas laenunõudlus jõuliselt. Valdavalt oli see tingitud erakorralisest likviidsusvajadusest, samal ajal kui vähenes vajadus põhivarainvesteeringute rahastamise järele. Ettevõttelaenude tingimused üldjoontes ei muutunud. Majandusväljavaate halvenemise ja sellest tuleneva ettevõtete krediidivõime alanemise karmistava mõju korvas üldjoontes poliitikameetmete, eriti EKP likviidsust toetavate meetmete ja laenude riigipoolsete tagatiste leevendav toime. Edaspidi aga hakkavad pangad tõenäoliselt ettevõtete laenutingimusi netoarvestuses karmistama, pidades muu hulgas silmas riiklike tagatisskeemide oodatavat lõppemist. Kodumajapidamistele antavate laenude tingimused karmistusid. See kajastab eelkõige kodumajapidamiste sissetulekute vähenemist ja tööhõive väljavaateid pandeemiaolukorras.

Koos riikide valitsuste ja Euroopa institutsioonide võetud meetmetega toetavad EKP rahapoliitikameetmed jätkuvalt juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas pandeemiast enim mõjutatud osapoolte jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Euroala majanduse järsku langust silmas pidades on eelarvepoliitikas jätkuvalt väga tähtis rakendada nõudlikku ja kooskõlastatud eelarvepoliitilist kurssi. Pandeemia mõjude ohjeldamiseks võetavad meetmed peaksid olema võimalikult konkreetselt suunatud ja ajutist laadi. Sellega seoses pakuvad olulist rahastamistuge Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud kolm turvavõrgustikku, mis on mõeldud töötajate, ettevõtete ja riikide toetamiseks kogusummas 540 miljardit eurot. Samal ajal rõhutab EKP nõukogu vajadust teha täiendavaid ulatuslikke ja õigeaegseid jõupingutusi, et majanduse elavnemist ette valmistada ja toetada. Seepärast väljendab EKP nõukogu suurt heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle Euroopa Liidu taasterahastu kohta, mis on mõeldud pandeemiast enim räsitud piirkondade ja sektorite toetuseks, ühtse turu tugevdamiseks ning püsiva ja eduka elavnemise edendamiseks. On oluline, et Euroopa juhtivad poliitikud lepiksid kiiresti kokku ambitsioonikas meetmepaketis.

Euroopa Liidu taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend peab oma täieliku potentsiaali saavutamiseks kindlalt tuginema usaldusväärsele struktuuripoliitikale, mis töötatakse välja ja mida rakendatakse riiklikul tasandil. Hästi kavandatud struktuuripoliitika võib aidata kaasa kiiremale, jõulisemale ja ühtlasemale kriisiolukorrast väljumisele ning toetada seeläbi rahapoliitika tulemuslikkust euroalal. Eesmärgipärane struktuuripoliitika on eriti oluline meie majanduse värskendamiseks, keskendudes investeeringute hoogustamisele sellistes esmatähtsates valdkondades nagu rohe- ja digipööre.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Euroopa Keskpank Avalike suhete peadirektoraat, Rahvusvaheliste meediasuhete osakond

Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa

Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: [email protected], http://www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.