Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde'i sissejuhatav kõne 21. jaanuaril pressikonverentsil

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

COVID-19 vaktsineerimiskampaaniate alustamine euroala riikides on oluline verstapost praeguse tervishoiukriisi lahendamisel. Sellest hoolimata on pandeemia jätkuvalt tõsine oht rahvatervisele ning euroala riikide ja maailmamajandusele. Koroonaviirusesse nakatumiste arvu uus tõus ning paljudes euroala riikides kehtestatud rangemad ja pikemaajalised piiramismeetmed häirivad euroala majandustegevust. Töötleva tööstuse sektoris püsib aktiivsus küll päris hoogne, kuid teenindussektoris on see tõsiselt pärsitud, ehkki vähemal määral kui esimese pandeemialaine ajal 2020. aasta alguses. Toodangu maht 2020. aasta neljandas kvartalis tõenäoliselt vähenes ning pandeemia hoogustumine toob kaasa mõned lühiajalise majandusväljavaatega seotud langusriskid. Tagasihoidliku nõudluse ning töö- ja tooteturul valitseva märkimisväärse loiduse keskkonnas on inflatsioon endiselt väga aeglane. Kokkuvõttes kinnitavad saadud andmed meie varasemat alushinnangut, mis osutab inflatsiooni pikemaajalisele loidusele ja mille kohaselt pandeemia mõjutab lähiajal majandust märkimisväärselt.

Selles keskkonnas on jätkuvalt vaja küllaldasi rahapoliitilisi stiimuleid, et säilitada pandeemiaolukorras soodsad rahastamistingimused kõigi majandussektorite jaoks. See vähendab ebakindlust ja parandab kindlustunnet ning ergutab tarbimiskulutusi ja ettevõtlusinvesteeringuid, edendades majandustegevust ja hinnastabiilsuse kaitset keskpika aja jooksul. Samal ajal püsib suur ebakindlus muu hulgas seoses pandeemia arenguga ja vaktsineerimiskampaaniate kulgemise kiirusega. Ühtlasi jälgib nõukogu endiselt vahetuskursside arengut ja selle mõju inflatsiooni keskpikale väljavaatele. Oleme jätkuvalt valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Seepärast otsustas EKP nõukogu taas kinnitada oma rahapoliitika väga toetavat kurssi.

Esiteks otsustas nõukogu jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Teiseks otsustasime jätkata oste pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames, mille kogumaht on 1850 miljardit eurot. Nõukogu teeb selle varaostukava raames netovaraoste vähemalt kuni 2022. aasta märtsi lõpuni ning igal juhul niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on tema hinnangul möödas.

Varaostukava raames jätkatakse oste soodsate rahastamistingimuste säilitamiseks pandeemiaolukorras. Oste tehakse paindlikult vastavalt turutingimustele ning vältides rahastamistingimuste karmistamist, mis oleks vastuolus eesmärgiga ohjeldada pandeemiast tingitud langusmõju inflatsiooni prognoositavale arengule. Peale selle toetavad aja jooksul ning erinevate varaklasside ja riikide lõikes paindlikult tehtavad ostud ka edaspidi rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. Kui suudetakse säilitada soodsad rahastamistingimused, ilma et erakorralise varaostukava kestuse jooksul kasutataks netovaraostudeks kogu eraldatud summat, ei ole seda tingimata vaja täies ulatuses kasutada. Samal ajal on võimalik kogusummat soodsate rahastamistingimuste hoidmiseks vajaduse korral kohandada, et toime tulla pandeemiast tingitud negatiivse šokiga, mis mõjutab inflatsiooni arengut.

EKP nõukogu jätkab erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist vähemalt kuni 2023. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Kolmandaks jätkab nõukogu oma varaostukava raames netovaraostude tegemist igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses. Eeldame jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Samuti kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Jätkame ka küllaldase likviidsuse pakkumist oma refinantseerimisoperatsioonide kaudu. Suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmas seeria (TLTRO-III) on pankade jaoks jätkuvalt atraktiivne rahastamisallikas, mis toetab pankade laenuandmist ettevõtetele ja kodumajapidamistele.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Pärast järsku aeglustumist 2020. aasta esimesel poolel elavnes euroala SKP reaalkasv jõuliselt ja kiirenes kolmandas kvartalis eelmisega võrreldes 12,4%, ehkki kasvunäitaja on pandeemiaeelsest tasemest tunduvalt tagasihoidlikum. Laekunud majandusandmete, küsitlustulemuste ja sagedasti esitatavate näitajate alusel võib arvata, et pandeemia taaspuhkemine ja sellest tingitud piiramismeetmete karmistamine on tõenäoliselt kaasa toonud aktiivsuse languse 2020. aasta neljandas kvartalis ning peaksid seda pärssima ka 2021. aasta esimeses kvartalis. Kokkuvõttes on see üldjoontes kooskõlas 2020. aasta detsembri makromajanduslikus ettevaates avaldatud värskeima põhiprognoosiga.

Majandusareng on sektorite lõikes jätkuvalt ebaühtlane. Uued sotsiaalse tegevuse ja liikumise piirangud mõjutavad negatiivsemalt teenindussektorit ja vähemal määral tööstussektorit. Ehkki eelarvepoliitikameetmed toetavad jätkuvalt kodumajapidamisi ja ettevõtteid, on tarbijad pandeemia olukorras siiski endiselt ettevaatlikud, pidades silmas selle mõju tööhõivele ja sissetulekutele. Ühtlasi pärsivad ettevõtete kehvem bilansiolukord ja majandusväljavaatega seotud ebakindlus endiselt ettevõtlusinvesteeringuid.

Tulevikku vaadates võib suurema kindlustundega eeldada, et vaktsiinide kasutuselevõtt, mis algas 2020. aasta detsembris, aitab tervishoiukriisi lahendada. Laialdase immuunsuse saavutamiseni kulub siiski veel aega ning samal ajal ei saa välistada uusi ebasoodsaid suundumusi seoses pandeemia kulgemisega. Keskpikas perspektiivis peaksid euroala majanduse elavnemist toetama soodsad rahastamistingimused, ekspansiivne eelarvepoliitiline kurss ning nõudluse taastumine sedamööda, kuidas loobutakse piiramismeetmetest ja ebakindlus taandub.

Üldiselt mõjutavad euroala majanduskasvu väljavaadet jätkuvalt langusriskid, kuid need on vähem märgatavad. Ehkki teated maailmamajanduse väljavaate, ELi ja Ühendkuningriigi vaheliste tulevaste suhete ning vaktsineerimiskampaaniate alustamise kohta on lootustandvad, püsivad jätkuvalt langusriskid, mis on seotud pandeemia kestuse ning selle mõjuga majandus- ja rahastamistingimustele.

Euroala aastane inflatsioonimäär püsis 2020. aasta detsembris muutumatult –0,3% tasemel. Energiahindade praeguse arengu põhjal võib eeldada, et koguinflatsioon lähikuudel kiireneb. Seda toetab ka käibemaksumäära ajutise kärpe lõpp Saksamaal. Hinnasurve peaks samal ajal jääma tagasihoidlikuks. Selle põhjuseks on loid nõudlus (eelkõige turismi- ja reisisektoris) ning väike palgasurve ja euro vahetuskursi tõus. Kui pandeemia mõju taandub, avaldab inflatsioonile keskpikas perspektiivis tõususurvet nõudluse taastumine, mida soodustab raha- ja eelarvepoliitika toetav kurss. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turu- ja küsitluspõhised näitajad püsivad madalal tasemel, ehkki inflatsiooniootuste turupõhised näitajad on mõnevõrra paranenud.

Monetaaranalüüsi andmetel oli laia rahapakkumise (M3) aastane kasvumäär 2020. aasta oktoobris 10,5% ja novembris 11,0%, kajastades hoiuste püsivat kasvu. Rahapakkumise jõulist kasvu toetasid endiselt eurosüsteemi varaostud, mis on jätkuvalt peamine rahaloomeallikas. Arvestades likviidsuse endiselt suuremat eelistamist raha hoidvas sektoris ning likviidseimate rahavormide hoidmise madalat alternatiivkulu, on kitsa rahaagregaadi M1 areng jätkuvalt peamine laia rahapakkumise kasvu tõukejõud.

Erasektorile antavate laenude arengut iseloomustas mõõdukas laenuandmine mittefinantsettevõtetele ja stabiilne laenamine kodumajapidamistele. Mittefinantsettevõtetele antavate laenude kuine voog püsis novembris väga tagasihoidlikul tasemel, jätkates alates suve lõpust täheldatud suundumust. Samal ajal püsis aastane kasvumäär üldjoontes muutumatuna 6,9% tasemel, kajastades endiselt aasta esimesel poolel täheldatud väga kiiret laenukasvu. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv jäi 2020. aasta novembris suure positiivse kuise voo keskkonnas üldjoontes stabiilselt 3,1% tasemele.

2020. aasta neljanda kvartali pankade laenutegevuse uue uuringu andmete kohaselt ettevõtete laenutingimused karmistusid. Selle peamiseks põhjuseks oli tajutava riski suurenemine pankades tingituna majanduskasvu taastumisega seotud jätkuvast ebakindlusest ja kahtlustest laenuvõtjate krediidivõimelisuse suhtes. Uuringus osalenud pangad teatasid ka ettevõtete laenunõudluse vähenemisest neljandas kvartalis. Ühtlasi näitasid uuringutulemused, et kodumajapidamiste netonõudlus eluasemelaenude järele suurenes neljandas kvartalis veelgi, ehkki laenutingimusi karmistati jätkuvalt.

Koos riikide valitsuste ja teiste Euroopa institutsioonide võetud meetmetega on EKP rahapoliitikameetmed edaspidigi väga olulised, et toetada pangalaenutingimusi ja juurdepääsu rahastamisele ning seda eelkõige pandeemiast enim mõjutatud osapoolte jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et ergutada majandustegevust ja tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Euroala majanduse järsku langust silmas pidades on eelarvepoliitikas jätkuvalt väga tähtis rakendada nõudlikku ja kooskõlastatud eelarvepoliitilist kurssi. Selleks on endiselt vajalik riikide eelarvepoliitika toetus, arvestades ettevõtete ja kodumajapidamiste nõrka nõudlust seoses pandeemiaolukorra halvenemise ja piiramismeetmete karmistamisega. Pandeemia mõjude ohjeldamiseks võetavad eelarvemeetmed peaksid siiski olema võimalikult konkreetselt suunatud ja ajutist laadi. Sellega seoses pakuvad olulist rahastamistuge Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud kolm turvavõrgustikku, mis on mõeldud töötajate, ettevõtete ja valitsuste toetamiseks.

EKP nõukogu tunnistab Euroopa Liidu taasterahastu otsustavat tähtsust ja rõhutab selle viivitamatu kasutuselevõtu olulisust. Nõukogu kutsub liikmesriike kiirendama ratifitseerimisprotsessi, viivitamatult lõpule viima oma taaste- ja vastupidavuskavade koostamist ning kasutama vahendeid tulemuslikeks avaliku sektori kulutusteks, millega kaasneb tööviljakust edendav struktuuripoliitika. See võimaldaks taasterahastul kaasa aidata kiiremale, jõulisemale ja ühtlasemale taastumisele ning suurendaks liikmesriikide majanduste vastupanuvõimet ja kasvupotentsiaali, toetades seeläbi rahapoliitika tõhusust euroalal. Selline struktuuripoliitika on eelkõige oluline pikaajaliste struktuuriliste ja institutsiooniliste probleemide lahendamisel ning rohe- ja digipöörde hoogustamisel.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.


 

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat, rahvusvaheliste meediasuhete osakond
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: media [at] ecb.europa.eu, veebileht: www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.