Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde'i sissejuhatav kõne 4. juuni pressikonverentsil

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

Saadud andmed kinnitavad, et euroala majandus seisab silmitsi enneolematu langusega. Majandustegevus on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemia ja selle piiramiseks võetud meetmete tagajärjel järsult aeglustunud. Töökohtade ja sissetulekute ulatuslik vähenemine ning majandusväljavaatega seotud erakordselt suur ebakindlus on märkimisväärselt kahandanud tarbimiskulutusi ja investeeringuid. Ehkki küsitlusandmed ja majandustegevuse reaalajalised näitajad on mõningal määral osutanud madalseisu läbimisele ning piiramismeetmeid on hakatud järk-järgult leevendama, on taastumine olnud seni tagasihoidlik võrreldes näitajate järsu languse tempoga möödunud kahe kuu jooksul. Eurosüsteemi ekspertide juunikuu makromajandusliku ettevaate kohaselt aeglustub majanduskasv 2020. aasta teises kvartalis enneolematult kiiresti ja hakkab taas hoogustuma aasta teises pooles, saades olulist tuge märkimisväärsetest eelarve- ja rahapoliitikameetmetest. Ettevaates on siiski nii majandustegevuse taset kui ka inflatsiooniväljavaadet kogu ettevaateperioodiks ulatuslikult allapoole korrigeeritud, ehkki põhistsenaariumit ümbritseb endiselt tavatult suur ebakindlus. Koguinflatsiooni pärsivad küll madalamad energiahinnad, kuid hinnasurve peaks jääma SKP reaalkasvu järsu aeglustumise ja majanduse märgatavalt süveneva loiduse mõjul tagasihoidlikuks.

EKP nõukogu on kooskõlas oma volitustega valmis tagama, et rahapoliitiline kurss on küllaldaselt toetav ning rahapoliitika mõju ülekandumine sektorite ja riikide lõikes sujuv. Seetõttu tegi EKP nõukogu otsuse rahapoliitiliste meetmete paketi kohta, et toetada majandust järkjärgulise taasavamise ajal ning kaitsta keskpika aja jooksul hinnastabiilsust.

Esiteks otsustas nõukogu suurendada pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava mahtu 600 miljardi euro võrra 1350 miljardi euroni. Vastusena sellele, et pandeemiaolukorra tõttu on inflatsiooninäitajat allapoole korrigeeritud, leevendab erakorralise varaostukava mahu suurendamine rahapoliitika üldist kurssi ning toetab reaalmajanduse rahastamistingimusi, eelkõige ettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks. Varaoste jätkatakse aja jooksul paindlikul viisil erinevate varaklasside ja riikide lõikes. See võimaldab EKP-l tõhusalt ära hoida riske, mis takistavad rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist.

Teiseks otsustas EKP nõukogu jätkata pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames netovaraoste vähemalt kuni 2021. aasta juuni lõpuni. Selle varaostukava raames tehakse netovaraoste igal juhul niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on nõukogu hinnangul möödas.

Kolmandaks otsustas EKP nõukogu jätkata erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist vähemalt kuni 2022. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Neljandaks jätkatakse EKP varaostukava raames tehtavaid netovaraoste igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses; samuti tehakse kuni aasta lõpuni täiendavaid netovaraoste 120 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Viiendaks kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Kuuendaks otsustas nõukogu jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Koos juba kasutusele võetud oluliste rahapoliitiliste stiimulitega toetavad tänased otsused majanduse likviidsus- ja rahastamistingimusi, aitavad säilitada laenuvooge kodumajapidamistele ja ettevõtetele ning soodsaid rahastamistingimusi kõigi sektorite ja riikide jaoks, et soodustada majanduse taastumist koroonaviirusest tingitud kriisist. Arvestades praegust kiiresti muutuvat majanduskeskkonda, on EKP nõukogu endiselt valmis tegema oma mandaadi piires kõik vajaliku, et toetada euroala kodanike toimetulekut sellel äärmiselt keerulisel ajal. See puudutab eelkõige meie ülesannet tagada rahapoliitika ülekandumine kõigile majandussektoritele ja riikidele eesmärgiga säilitada hinnastabiilsus. Seetõttu on EKP nõukogu jätkuvalt valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Värskeimad majandusnäitajad ja küsitlustulemused kinnitavad euroala majanduse järsku langust ja tööturutingimuste kiiret halvenemist. Koroonaviiruse pandeemia ja selle leviku piiramiseks võetud meetmed on tõsiselt mõjutanud nii töötleva tööstuse sektorit kui ka teenindussektorit, vähendades euroala majanduse tootmisvõimsust ja sisenõudlust. 2020. aasta esimeses kvartalis, mille jooksul piiramismeetmeid hakati enamikus riikides võtma alles alates märtsi keskpaigast, aeglustus euroala SKP reaalkasv eelmise kvartaliga võrreldes 3,8%. Uuringuandmed, sagedasti esitatavad näitajad ja muud tõendatavad andmed osutavad SKP reaalkasvu edasisele märkimisväärsele pidurdumisele teises kvartalis. Valdava osa värskeimate näitajate alusel võib arvata, et maikuus sai madalpunkt teataval määral läbitud ning mõnes majandussektoris hakkab tegevus jälle aegamisi elavnema. Sedamööda, kuidas piiramismeetmeid veelgi leevendatakse, peaks euroala majandusaktiivsus kolmandas kvartalis hoogustuma. Seda toetavad soodsad rahastamistingimused, ekspansiivne eelarvepoliitiline kurss ja üleilmse aktiivsuse taastumine, ehkki endiselt on äärmiselt ebaselge, kui kiiresti ja millises ulatuses elavnemine toimub.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni makromajanduslik ettevaade euroala kohta. Ettevaate põhistsenaariumi prognoosi kohaselt peaks SKP aastane reaalkasv aeglustuma 2020. aastal 8,7% ning hoogustuma 2021. aastal 5,2% ja 2022. aastal 3,3% võrra. EKP ekspertide 2020. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud 2020. aastaks märkimisväärselt (9,5 protsendipunkti võrra) allapoole ning 2021. ja 2022. aastaks vastavalt 3,9 ja 1,9 protsendipunkti võrra ülespoole.

Kuna selle väljavaatega on praegu seotud tavatult suur ebakindlus, sisaldab ettevaade ka kahte alternatiivset stsenaariumit, mis avaldatakse pärast pressikonverentsi lõppu EKP veebilehel. Üldiselt sõltub majanduslanguse ja majanduse taastumise ulatus suuresti piiramismeetmete kestusest ja tõhususest, tarnevõimsuse ja sisenõudluse püsivate kahjude ulatusest ning sellest, mil määral suudavad poliitikameetmed leevendada sissetulekutele ja tööhõivele avalduvat negatiivset mõju. Kokkuvõttes leiab EKP nõukogu, et ettevaate põhistsenaariumi riskide tasakaalu mõjutavad langusriskid.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2020. aasta mais 0,1% võrreldes 0,3%ga aprillis, kajastades peamiselt energiahindade madalamat inflatsioonimäära. Nafta praeguste hindade ja futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon aeglustub lähikuudel tõenäoliselt veelgi ja selle näitajad jäävad kuni aasta lõpuni tagasihoidlikuks. Keskpikas perspektiivis avaldab nõudluse kehvem väljavaade inflatsioonile langussurvet ning seda tasakaalustab üksnes osaliselt tarnehäiretest tingitud tõususurve. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turupõhised näitajad püsivad väga madalal tasemel. Ehkki inflatsiooniootuste küsitluspõhised näitajad on lühikese ja keskmise aja jooksul alanenud, on pikema perspektiivi inflatsiooniootused saanud vähem mõjutatud.

Samasugune hinnang kajastub ka eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni makromajanduslikus ettevaates euroala kohta, mille põhiprognoosi kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2020. aastal 0,3%, 2021. aastal 0,8% ja 2022. aastal 1,3%. EKP ekspertide 2020. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni väljavaadet korrigeeritud 2020. aastaks 0,8 protsendipunkti, 2021. aastaks 0,6 protsendipunkti ja 2022. aastaks 0,3 protsendipunkti võrra allapoole.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2020. aasta märtsis 7,5% ja aprillis 8,3%. Rahapakkumise jõuline kasv kajastab pankade laenuandmist, mis on suuresti tingitud majanduse teravast likviidsusvajadusest. Ühtlasi on suure majandusliku ebakindluse tõttu hakatud ettevaatusabinõuna pigem rahalisi vahendeid säästma. Sellises keskkonnas on laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks endiselt likviidseima raha ehk kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Koroonaviiruse leviku majanduslik mõju kujundas jätkuvalt ka erasektorile antavate laenude suundumusi. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv oli märtsis 5,5% ja aprillis 6,6%. See kajastab ettevõtete vajadusi rahastada jooksvaid kulusid ja käibekapitali tulude järsu languse keskkonnas. Samal ajal aeglustus kodumajapidamistele antud laenude aastakasv 3,4%-lt märtsis 3,0%-le aprillis, kuna piiramismeetmete tõttu vähenesid tarbimisvõimalused ja kindlustunne ning halvenesid tööturutingimused.

EKP rahapoliitilised meetmed – eelkõige suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) väga soodsad tingimused – peaksid julgustama panku andma laenu kõigile erasektori üksustele. Koos riikide valitsuste ja Euroopa institutsioonide võetud meetmetega soodustavad need pidevat juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas koroonaviiruse levikust enim mõjutatud osapoolte jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Euroala majanduse järsku langust silmas pidades on eelarvepoliitikas jätkuvalt väga tähtis rakendada nõudlikku ja kooskõlastatud eelarvepoliitika kurssi. Võetavad meetmed peaksid võimaluste piires olema suunatud ja ajutist laadi, et ohjeldada pandeemiast tingitud hädaolukorra majandusmõjusid. Sellega seoses pakuvad olulist rahastamistuge Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud kolm turvavõrgustikku, mis on mõeldud töötajate, ettevõtete ja riikide toetamiseks kogusummas 540 miljardit eurot. Samal ajal rõhutab EKP nõukogu vajadust teha täiendavaid ulatuslikke ja õigeaegseid jõupingutusi, et majanduse taastumist ette valmistada ja toetada. Seepärast väljendab EKP nõukogu suurt heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle, mis käsitleb taastekava pandeemiast enim räsitud piirkondade ja sektorite toetuseks, ühtse turu tugevdamiseks ning püsiva ja eduka taastumise edendamiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.


Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: media [at] ecb.europa.eu
veebileht: www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.