• 90% inimestest saab sissetuleku või pensioni pangaülekandega, 4% ainult sularahas
• Umbes 80% inimestest tasub igapäevaostude eest nii kaardimaksega kui ka sularahas, ülejäänud kas ainult sularahas või ainult pangakaardiga
• Sularaha kasutatakse peamiselt kaardimakse võimaluse puudumisel, aga sagedamini ka väiksemaid makseid tehes ja harjumusest
• Vaatamata kaardimakse ja internetipanga populaarsusele on 79% Eesti elanikest sularahavaba ühiskonna vastu
• Maksete tegemisel peavad inimesed oluliseks mugavust, kuid ootavad suuremat kiirust

Eesti leibkondade maksekäitumise uuring kinnitab, et Eesti elanike maksekäitumine ning sularaha ja pangakaardi kasutamine ei ole viimasel viiel aastal märgatavalt muutunud. 90% inimeste töötasu või pension laekub pangaülekandega, 4% Eesti inimestest saab sissetuleku ainult sularahas ja teist samapalju nii sularahas kui ka pangaülekandega. 3% vastanuist on ilma püsiva sissetulekuta ega saa ei töötasu ega pensioni. Küll saavad inimesed muid sissetulekuid, näiteks tulu asjade müügist ja üüritulu, mis laekuvad sularahas sagedamini kui regulaarsed sissetulekud. 2000. aastal sai sissetuleku (töötasu ja pensioni) ainult sularahas 30% elanikest.

Kümnendik elanikest tasub igapäevaostude eest ainult sularahas (11%), ligikaudu sama palju (12%) on ka neid, kes kasutavad maksmisel ainult pangakaarti. Mõlema grupi osakaal on viimase viie aasta jooksul püsinud küllaltki stabiilsena. Ülejäänud inimesed kasutavad nii kaarti kui ka sularaha: nendest 58% maksavad sagedamini kaardiga ja 18% sularahas. 2000. aastal maksis igapäevaostude eest ainult sularahas 68% elanikest. Eesti Panga statistika põhjal teevad Eesti elanikud Eestis peaaegu 760 000 kaardimakset päevas, ligi 20 korda rohkem kui 2000. aastal.

71% vastajatest teeb makseid kõige enam internetipanga kaudu. Umbes viiendik tasub arveid ka pangakontoris. Arveid makstakse vähesel määral ka teenusepakkuja kontoris (7%) ja postkontoris (4%).

Vaatamata kaardimakse ja internetipanga populaarsusele ei poolda Eesti elanikud sularahavaba ühiskonda – 79% on sellele vastu. Sularahavabale ühiskonnale on keskmisest suurem vastuseis väikelinnades (84%), Lõuna-Eestis (86%) ja üksi elavate pensionäride (87%) seas. Pooldajaid on enam kõrge sissetulekuga (üle 1000 euro kuus) ja nooremate (18–34aastased) elanike hulgas. Küll aga pooldab 57% inimestest kassas tasutava ostusumma ümardamist ning 1- ja 2sendiste vähendamist raharingluses.

Maksete tegemisel peavad inimesed kõige olulisemaks mugavust, kuid ka hinda ja kiirust. Maksete kiirus on inimeste jaoks oluline – umbes kolmandik inimestest leiab, et pankadevahelised maksed peaksid liikuma 5 minuti jooksul. Kolmandik vastanutest leiab, et makse kohalejõudmine ei tohiks võtta kauem kui paar tundi.

Sularaha võtavad inimesed välja ülekaalukalt pangaautomaatidest (93%). Lisaks võetakse sularaha välja pangakontorist (6%) ja poekassast (3% vastanutest). Pangakontorit kasutavad keskmisest sagedamini väikelinnade elanikud (12%), poekassast võtavad raha välja sagedamini maa-asulate elanikud (7%). Sissetulek laekub sularahas 7% inimestest, kelle hulgas on keskmisest sagedamini selliste perede esindajaid, kes teenivad kuus 200–400 eurot pereliikme kohta.

Sularaha kasutatakse peamiselt siis, kui puudub kaardimakse võimalus (59% vastanutest). Sularahas eelistatakse tasuda ka väikseid (39%) või eraisikutevahelisi makseid (32%), samuti  kasutatakse sularaha lihtsalt harjumusest (29%). Eraisikutevahelised sularahamaksed on enam levinud maa-asulates ja väikelinnades, kus ühtlasi väärtustatakse maksmise anonüümsust.

Sularahas hoiab sääste üle kolmandiku Eesti elanikest (34%). 14% inimestest hoiab sääste sularahas selleks, et säästudest oleks parem ülevaade, 8% pangahoiuste madala intressitulu ja 6% pankade liiga kõrgete teenustasude tõttu. Alates 2015. aastast on tasapisi suurenenud nende perede arv, kel jääb pärast esmatarvilike kulutuste tegemist ja laenumaksete tasumist raha üle: septembris oli selliseid peresid 67%, 2015. aastal 58%.

Tänavu septembris toimunud uuringus osales 964 leibkonda ning küsitleti elanikke vanuses 18–74. Uuringu tellis Eesti Pank.

Uuringu eesmärk on vaadelda muutusi Eesti leibkondade rahakasutuses ning finantskäitumise võimalustes ja soovides. Seekordne uuring keskendus Eesti perede maksetavadele. Eesti Pank on uuringut korraldanud alates 1998. aastast. Sel aastal viis uuringut läbi Turu-uuringute AS. 

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: [email protected]
Meediapäringud: [email protected]