Intressimäärade langus vähendas pankade kasumlikkust

Autori Taavi Raudsaar pilt

Taavi Raudsaar

Eesti Panga ökonomist

Postitatud:

28.07.2025

Eestis tegutsevate kommertspankade puhaskasum oli teises kvartalis kokku 146 miljonit eurot. Arvestades mulluseid dividendimakseid ja neilt tasutud tulumaksu, on pangandussektori kasum vähenenud aastaga pea veerandi võrra. Pankade kasumlikkus on seega taas intressimäärade kasvule eelnenud tasemel. Kasumit vähendas peamiselt euribori langus, mis kahandas pankade intressitulu.

Teises kvartalis teenisid Eestis tegutsevad pangad siinsel turul 146 miljonit eurot puhaskasumit. Seda on küll ligi 9 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi, aga tuleb arvestada, et 2024. aasta teises kvartalis maksid pangad erakordselt palju dividende ja neilt tasuti ka erakordselt palju tulumaksu. Tulumaksueelne kasum vähenes 232 miljonilt eurolt 178 miljonile eurole ehk 23%. Kasumi vähenemise põhjustas eelkõige euribori langus, mis vähendas väljastatud laenudelt teenitavat intressitulu kiiremini kui pankade endi rahastamiskulud. Pankade kasumlikkus ehk pankade kasumi ja varade suhe alanes teises kvartalis 1,3%ni, mis on viimase kümne aasta keskmise lähedal. See tähendab, et kasumlikkus on umbes sama kui enne intressimäärade kiiret kasvu.

Kuigi pankade intressitulu on vähenenud, toetab nende kasumit nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenuportfellide kiire kasv. Juuni lõpuks oli eluasemelaenude jääk Eestis ligikaudu 10% ja ettevõtete laenude jääk 8,5% suurem kui aasta varem – vaid väga vähestes euroala riikides kasvasid need näitajad kiiremini kui Eestis. Kogu euroalal oli nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenude kasv keskmiselt umbes 2%.

Joonis 1. Laenujäägi aastakasv Eestis tegutsevates kommertspankades


Eesti kiire laenukasv näitab, et pankade võime laene pakkuda on hea ja et keerulisest geopoliitilisest olukorrast hoolimata on ka ettevõtete ja inimeste investeerimisjulgus taastunud. Ajutiselt kiirendas eluasemelaenude kasvu juuli algul kehtima hakanud käibemaksutõus. Ettevõtete puhul veavad kasvu pikaajalised investeerimislaenud, eelkõige kinnisvara- ja taristusektoris. Samal ajal on lühema kui üheaastase tähtajaga käibekapitalilaenude maht natuke vähenenud. Kui majapidamiste puhul on märgata eluasemelaenude kiiret kasvu, siis lühemaajaliste ja eelkõige tarbimiseks võetud laenude kasv on püsinud üsna mõõdukas.

NB! Eesti Pank avaldas oma kodulehel täna ka pankade ja liisinguettevõtete statistika 2025. aasta juuni kohta. Statistikateates kirjeldatakse pankade ja liisinguettevõtete statistika (varade maht ja struktuur, antud laenud ja liisingud, kaasatud hoiused, laenude ja liisingute intressimäärad jne) peamisi muutusi. Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse neist eraldi.

Eesti Panga kõneisikute pildid leiab Eesti Panga fotopangast.

Lisateave
Hanna Jürgenson
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 5692 0930
Meediapäringud [email protected]