Jaanuaris oli jooksevkonto üle pika aja puudujäägis

Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto puudujääk 2016. aasta jaanuaris 55 miljonit eurot. Selle põhjuseks oli peamiselt kaupade konto puudujäägi suurenemine 2015. aasta jaanuariga võrreldes. Kaupade eksport kahanes aasta võrdluses ligi 9%, kuid import kasvas sama ajaga 2,4%. Kaupade importi mõjutas muu hulgas kütusevarude soetamine,  kuna oli teada, et kütuseaktsiis tõuseb peagi. Teenuste eksport suurenes, import aga jäi 2015. aasta jaanuari omaga samale tasemele. Veoteenuste vood vähenesid, ülejäänud teenuseliikide eksport ja import aga kasvasid. Vaatamata kapitalikonto positiivsele saldole jäi jooksev- ja kapitalikonto summa negatiivseks. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes netolaenuvõtja ehk riigi majandussektorid kaasasid välismaalt rohkem vahendeid, kui sinna  paigutasid.

Jooksevkonto kiirhinnangu struktuur

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2016. aasta esimese kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 9. juunil 2016.

1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku algallikate kombineeritud süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilansse. Vaata täpsemalt maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb6.html.


Lisateave:
Sünne Korasteljov
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0906
E-post: synne.korasteljov [at] eestipank.ee