2025. aasta alguses paranes välisnõudlus ja koos sellega elavnes ka kaubandus. Juba möödunud aastal taastuma hakanud kaubaekspordi kasv oli aasta alguses üle ootuste hea. Siiski tuleb arvestada, et mullused võrdlusnäitajad on ka väga madalal tasemel. Maksebilansi andmetel kasvas esimeses kvartalis kaupade ja teenuste väljaveokäive 10% ja sisseostukäive 11%. Kasvust hoolimata on ettevõtjate hinnangud ekspordi edasisele taastumisele pessimistlikud ja see viitab kaubandustollidega seotud ebakindlusele.

Kaubaeksport kasvas esimeses kvartalis enamikus kaubagruppides ja sihtriikides. Aasta algul paranes nõudlus nii euroalal kui ka väljapool seda. Olulisematest kaubanduspartneritest kasvas kõige enam eksport Madalmaadesse, Ameerika Ühendriikidesse, Poolasse ja Leetu. Kui möödunud aasta lõpus hoogustus peamiselt euroalalt väljapoole suunduv Eesti eksport, siis selle aasta alguses on paranenud eksport ka Soome ja Saksamaale. Kiratseb veel Rootsi suunduv eksport. Kaubagruppidest panustasid kasvu kõige rohkem mineraalsete toodete, masinate ja seadmete, metalli ja metalltoodete ning toiduainetööstuse toodete eksport.

Kaubanduspartnerite soov meilt teenuseid osta on olnud stabiilsem, kuigi valdkonniti on see varieerunud. Esimeses kvartalis jäi teenuste ekspordikäibe kasv siiski mõõdukaks (5%). Suurem oli kasv taas telekommunikatsiooni- ja arvutiteenuste ekspordikäibes (11%) ning ka reisiteenuste eksport kasvas varasemast kiiremini (10%). Viimase puhul on rohkem kasvanud erareiside osa. Äriteenuste ekspordikäive kasvas 4%. Veoteenuste ekspordikäive kahanes peamiselt maanteevedude vähenemise tõttu. Selles valdkonnas on turgude heitlikkust ja majanduse üldist ebakindlust ka teravamalt tunda.

Üldine majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajaduse kaupu sisse vedada. Esimeses kvartalis kasvas kaupade impordikäive 11% ja teenuseid osteti sisse samuti 11% rohkem kui aasta eest. Kasvu panustasid enim masinate ja seadmete, elektroonikakaupade ja mineraalsete kütuste sisseost. Kaubaimpordi kasvu andsid märgatava osa ühekordsed sisseostud, mis olid seotud kaitsevaldkonnaga.

Jooksevkonto oli 2025. aasta esimeses kvartalis 228 miljoni euro suuruses puudujäägis, mis moodustab 2,4% SKPst. Jooksevkontot toetab teenuste konto ülejääk, mis varasema ajaga võrreldes siiski kahanes.

Kuigi kaubaekspordi käibed kasvavad ja aasta alguse olukord viitas paranemisele, on ettevõtjate tulevikuhinnangud endiselt pessimistlikud. Kindlasti mõjutab ettevõtjaid ka kaubandustollidega seotud ebakindlus, mistõttu pole nende hinnangud eksporditellimuste kohta kuigivõrd paranenud.

NB! Eesti Pank avaldas täna ka 2025. aasta esimese kvartali maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikateate.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Eesti Pank
Kommunikatsioonispetsialist
Tel 5692 0930
Meediapäringud [email protected]