Keerukam eksport aitab saavutada kiiremat kasvu

 
Natalja Viilmann ja Jaanika Meriküll
Eesti Panga ökonomistid

Eesti kaupade ja teenuste eksport kasvas aastatel 2000–2013 kiiremini kui maailma eksport tervikuna, seda nii jooksev- kui ka püsivhindades. See tähendab, et Eesti ekspordil õnnestus sel ajal turuosa pidevalt võita.

Eesti hinnapõhine konkurentsivõime tugevnes 2014. aastal paljude riikide turgudel, kus Eesti eksportijad said kauplemisel väikese eelise euro odavnemise või aeglasema hinnakasvu tõttu. Mõnel teisel turul, peamiselt Venemaal, muutus aga eksportimine samal ajal keerulisemaks.

Lisaks hinnale konkureerivad Eesti tooted üha edukamalt ka hinnaväliste, kvalitatiivsete omaduste vallas. Liikumine mööda kvaliteediredelit võimaldas Eestil vähendada kulupõhise konkurentsi osatähtsust. Aastatel 2005–2011 liikus Eesti madala kvaliteediga toodeteklassist keskmise kvaliteedi suunas ning kõrge kvaliteediga toodete arv kasvas selgelt. Suhteliselt vaesema riigina suudab Eesti konkureerida ka võrdlemisi keerukate eksporttoodete turgudel. Näiteks 2011. aastal oli Eesti tootlikkus jooksevhindades Saksamaaga võrreldes 37%, aga ekspordi keerukuse näitaja 78%. See peaks andma Eesti majandusele suhteliselt hea võimaluse kasvada kiiremini kui Euroopa Liidu riigid keskmiselt.

Ettevõtete detailsetel andmetel tehtud uuringust selgus, et Eesti töötleva tööstuse eksportivad ettevõtted on mitteeksportivatest keskmiselt 25% tootlikumad, maksavad 15% kõrgemat palka, aga neil on ka 50% rohkem töötajaid. Eksportijate tootlikkus on kõrgem seetõttu, et tootlikumad ettevõtted sisenevad suurema tõenäosusega välisturgudele. Lisaks on tootlikkus tõusnud ka ekspordi tulemusel, sest tekkis mastaabisääst ja õpiti eksportturgudelt.

Eesti Konkurentsivõime Ülevaade 2015


Jälgi Eesti Panka ka Twitteris: https://twitter.com/EestiPank

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee
https://twitter.com/EestiPank