Keskpank nõuab kahelt pangalt täiendavaid kapitalipuhvreid

  • Finantsstabiilsuse riskid on Eestis väikesed. Riske maandavad ettevõtete ja majapidamiste rahalise seisu paranemine ning pankade omakapitali kõrge tase
  • Kõige tõsisemalt ohustavad Eesti finantsstabiilsust Põhjamaade kinnisvaraturu riskid
  • Pingeline seis tööturul ja tootmisseadmete kõrge rakendatus viitavad majanduse võimalikule ülekuumenemisele
  • Kui majapidamiste eluaseme- ja tarbimislaenude hoogne kasv jätkub, kaalub keskpank eluasemelaenude nõuete karmistamist
  • Keskpank lisas hiljuti loodud Luminori süsteemselt oluliste pankade nimekirja ja nõuab pangalt 2% täiendavat kapitalipuhvrit
  • Keskpank tõstis turuosa kasvu tõttu LHV kui süsteemselt olulise panga puhvrinõude 0,5% pealt 1%ni
  • Eestis on nüüd neli süsteemselt olulist panka: Swedbank, SEB Pank, Luminor Bank ja LHV Pank

Eesti Panga hinnangul on finantssektorit ohustavad riskid 2018. aasta kevadel väikesed. Samas on kinnisvaraturu ja ehitustegevuse kasvuga seotud riskid suurenenud. Riske vähendavad ettevõtete ja majapidamiste paranenud finantsseis ning pangandussektori omakapitali kõrge tase.

Kõige tõsisem risk Eesti finantsstabiilsuse jaoks tuleneb Põhjamaade majandusest ja pangandusest, kuna kinnisvarahinnad on seal kõrged ja majapidamiste võlakoormuse kasv jätkub. Kuigi Rootsi kinnisvarahinnad 2017. aasta teisel poolel langesid, on hinnatase endiselt kõrge ning majapidamiste võlakoormus aina kasvab. Juhul kui Rootsi kinnisvaraturust tulenevad riskid realiseeruksid, võivad emapangad vähendada Eestis tegutsevate tütarpankade või filiaalide rahastamist ning seetõttu väheneks laenupakkumine ja Eesti majanduse rahastus tervikuna. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine aga vähendaks Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja laenumaksevõimet.

Eesti majandus kasvas kiiresti ja ilmneb ka märke ülekuumenemisest. Olulisimate kaubanduspartnerite tugeva majanduskasvu toel kasvas Eesti majandus 2017. aastal 4,9%. Nõudluse kasv on aidanud suurendada ettevõtete müügitulu ja kasumit. Majanduskasv on aga ületamas pikaajalist kasvuvõimet. Ettevõtjatel on järjest raskem leida töötajaid, tööpuudus on väike ja seadmete rakendatus suur. Kui ettevõtete investeeringud oluliselt ei suurene ja nõudlus väheneb, võib palgakasvu samas tempos jätkudes väheneda ettevõtete konkurentsi- ja laenumaksevõime.

Peamine ettevõtlussektorist lähtuv risk Eesti finantsstabiilsusele on ehitus- ja kinnisvarasektori kiire kasv. Kinnisvaraturu suure nõudluse tõttu võivad tööjõud ja investeeringud hakata koonduma sellesse sektorisse. Nõudlust suurendavad veelgi valitsuse tellimused. Majandustsükli pöördudes või tellimuste vähenedes halveneks ehitus-ja kinnisvaraettevõtete laenumaksevõime ja pankade laenukvaliteet halveneks.

Kiire palgakasvu ja tugeva kindlustunde mõjul võivad majapidamised võtta liiga suuri laene. Eluasemeturg 2017. aasta teisel poolel elavnes ja kinnisvara hinnakasv kiirenes, eelkõige korterite järelturul ehk vanemates hoonetes asuvate korterite puhul. Suure nõudluse mõju uute korterite hindadele aitas tasakaalustada uute eluruumide pakkumise suurenemine. Laenunõudlus püsib suur – majapidamiste pangalaenud ja liisingud on aastaga kasvanud ligi 8%. Kuigi võlakoormus ei ole suurenenud, sest ka sissetulekud on kiiresti kasvanud, ei pruugi praegune kiire palgakasv siiski kestma jääda.

Ettevaates võib tekkida vajadus laenunõudeid karmistada, et piirata majapidamiste eluaseme- ja tarbimislaenude hoogsat kasvu. Peamiseks majapidamiste laenunõudlust piiravaks vahendiks on Eesti Panga kehtestatud eluasemelaenunõuded, mille rangemaks muutmisega saab vähendada laenuvõtja maksimaalset võimalikku laenusummat.

Pangandussektori finantsseis ja vastupanuvõime riskide suhtes püsis tugev. Laenuportfelli kvaliteet on väga hea, laenamist rahastatakse valdavalt residentidest klientide hoiustega. Kasumit teeniti eelmise aastaga sarnases mahus ning enamiku pankade omavahendite tase jäi kõrgeks. Tulumaksuseaduse muudatus motiveerib panku rohkem dividende maksma, mistõttu pankade kapitaliseeritus hakkab varade kasvades edaspidi kahanema.

Eesti Pank otsustas säilitada süsteemse riski puhvrimäära 1% tasemel ja tõsta kahe panga puhvrimäärasid, tulenevalt nende süsteemsest olulisusest. Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise põhjuseks on Eesti majanduse väiksusest ja ekspordi suurest osakaalust tulenev haavatavus. Lisapuhvri nõuded kehtestatakse süsteemselt oluliste pankade suhtes, mille tõrgeteta toimimine on kogu finantssüsteemi ja reaalmajanduse jaoks tähtis. Seni on 2% lisapuhvri nõue kehtinud Swedbankile ja SEB Pangale. Süsteemselt oluliste pankade nimekirja lisandub Luminor Bank, kellele edaspidi samuti kohaldub täiendav 2% puhvrinõue. Lisaks sellele on aastaga märgatavalt suurenenud LHV Panga turuosa, mistõttu panga lisapuhvri määr tõuseb 0,5%lt 1%le. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mis kehtestatakse liigkiirest laenukasvust tulenevate riskide vähendamiseks, on praegu 0% tasemel ning praegu ei pea Eesti Pank vajalikuks seda tõsta. Eesti ettevõtete ja majapidamiste võla kasv tervikuna on viimastel aastatel olnud SKP kasvust aeglasem ja reaalsektori võlakoormus kahanenud. Juhul kui laenukasv kiireneb ning ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus suureneb, võib Eesti Pank tõsta vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0%st kõrgemale. Kapitalipuhvrid aitavad tagada pankade vastupanuvõimet.

VIDEO: keskpanga kommentaarid Eesti finantsstabiilsust ohustavate riskide kohta

Täispikk publikatsioon

Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2018

GRAAFIK: Pankadele kehtivad kapitalinõuded Eestis

 

Pressikonverentsi slaidid

Otseülekanne pressikonverentsilt