KOKKUVÕTE Eesti Panga seminarist "Kriisist kasvama"

17. märtsil toimunud Eesti Panga virtuaalseminarilt „Kriisist kasvama“ koorus ettevõtjate, teadlaste ja poliitikakujundajate aruteludest rida mõtteid, millised tegurid aitaksid Eesti majandust pandeemiast toibumise järel tugevamaks ja tulevikukindlamaks teha.

Järgnevalt neist põgus ülevaade:

  • Rohkem riskijulgust ja globaalset ambitsiooni. Sama retsept, mis oli Eesti edu valem läinud sajandi 90nendate alguses, töötab ka praegu. Peab julgema riskida ja mõelda suurelt, globaalses mõõtmes. Niisamuti kehtib jätkuvalt eduvalem, mis tõi digiriigi sünni –  teaduse, riigi ja erasektori eesmärgistatud tihe koostöö.
  • Teadus- ja arendustegevus uuele tasemele. Teadusel on ääretult oluline roll tööstuse konkurentsivõime kasvatamises. Selleks vajalikku infrastruktuuri saab luua ja arendada ainult riik. Põhjalikku ja põhimõttelist uuendust vajaks kogu T&A strateegia, sest üksi ELi keskmisele järele jõuda püüdes ei jõua me parimate sekka.
  • Prioriteedid paika. Kõige jaoks väikeriigil ressurssi ei jätku, kuid mõnes valdkonnas oleme väga edukad. Peame hästi läbi mõtlema, millistele uutele tehnoloogiatele ja suundadele panustada.
  • Väliskapital. Suuri välisinvesteeringuid toovad riiki valdkonnad, mis on globaalses mõttes olulised, ning tooted, mis muudavad maailma.
  • Tark välistööjõud. Lihtsa tööjõu import jätab Eesti allhankemaaks. Vajame tarka välistööjõudu oskuste jaoks, mida Eestis ei ole. Keskkond selleks võiks olla soodsam – sh sotsiaalmaksu lagi ja toetus integratsiooniks.
  • Riik ei peaks konkureerima erasektoriga ja ise teenuseid ehitama. Riik peaks tegema koostööd, mitte konkureerima IT sektoriga, mis ei loo lisandväärtust ega suurenda maksulaekumist.
  • Euroopa Liidu toetused suurteks muutusteks. Toetusraha on palju ja praegu on unikaalne võimalus suunata see suurte muutuste ellu viimiseks. Kui raha „sutsakatena“ laiali jagada, ilma et riigi ekspordivõime kasvaks, siis pole see raha väärtust lisanud ja Eesti jõukus ei kasva.
  • Eesti oma tšempionid. Välisettevõtete riiki meelitamisest on jätkusuutlikum suurem panustamine Eesti kohalikul toormel ja oskusteabel tugineva tööstuse ja toodete arendamisse. Jõukuse alus on ekspordivõime. Rakendame võõrsil omandatud kogemused Eesti majanduse eduks – talendid koju.
  • Maksud. Paljud riigid motiveerivad erasektorit rohkem riske võtma, sh T&A investeeringuid tegema, maksudega. Eestis on see hoob jõude, kuna „maksudega ei mängita“.
  • Riiklikud kriisitoetused. Need tuleb suunata sinna, kus tervisekriisi tõttu on vajadus kõige suurem. Toetused on ajutised ja tagavad hädavajaliku ellu jäämiseks.
  • Piirid lahti. Piiriülene keskne terviseandmete baas (vaktsineerimine, testitulemused) võimaldaks majanduse taasavada, kiirendades turismi jm sektorite taastumist ning kriisikindlust. Eesti digi- ja e-tervise riigina võiks olla Euroopas teenäitajaks.
  • Suurem kriisikindlus. See pandeemia ei jää viimaseks ning selles valguses peame tugevdama tervishoiu- ja haridussüsteemi ning kõigi elukriitiliste teenuste kriisikindlust.
  • Pensionireformi poolt tekitatud haava parandamisega tuleks tegeleda
  • Energeetika poolelt tuleks tagada energia julgeolek tulevikus panustades roheenergeetikale
  • Turupõhine majandus vs riigi sekkumine. Valitsuse esindajate arvates peaks riik otse sekkuma pigem vähem, lastes turul mh otsustada ka struktuursete muutuste üle. Samas on rida olukordi, kus turg ei pruugi anda parimat lahendust:
    • Rohevaldkonnas ei toimi praegu turumajandus – paljud riigid eelisarendavad ja kes tukkuma jääb, kaotab konkurentsivõimes.
    • Turule ja kapitali tarkusele lootma jäädes võib tagajärjeks olla, et kapital ostab Eestist kõik väärtusliku Ameerikasse, jättes Eesti tublide palgatööliste riigiks.
    • Suured muutused nõuavad poliitilist tuge -  kui pangal puudub kompetents projekti riski hindamiseks, võiks riik osa riski enda kanda võtta.
  • Pika vaatega riskivalmiduse tõstmisel on kindel osa teadus- ja arendustegevusel, mille toetamiseks on riigil plaan välja tulla tulevikurahastu kontseptsiooniga, mille üks kandev osa saab olema rakendusuuringud
  • Ettevõtlussektor vajab kogu kapitalispektri pakkumist, pangandusest üksi ei piisa. Riigi roll on olla võimaldaja ja õigusruumi looja
  • Võluvitsa ei ole. Vaja on suurt plaani ja teostust.

Seminari avakõne (kõne tekst)


Esimene vestlusring "Tänased otsused kujundavad homse"
Arutelu Eesti konkurentsivõimest ja ELi taasteraha kasutamisest


Teine vestlusring "Eesti vajab investeeringuid – kust tuleb kapital?"
Arutelu finantssektori ja riigi rollist majanduse rahastamisel


Seminari lõpusõnad


Fotogalerii seminarist

Seminar "Kriisist kasvama"