Eesti Panga presidendi Madis Mülleri avakõne seminaril "Kriisist kasvama", 17. märts 2021

Oma ettekandes olen lubanud rääkida majanduse olukorrast ja keskpanga rollist kriisist üle saamisel. Homme saab muide täpselt aasta sellest, kui otsustasime Euroopa Keskpangas käivitada koroonakriisi tõttu täiendavad toetusmeetmed. Tuli sekkuda, et ärevus finantsturgudel kriisiolukorda veelgi halvemaks ei teeks. Ehk siis oleme juba aasta selles kriisis elanud.

Tagasi vaadates võime öelda, et toona tehtud kõige mustemad stsenaariumid ei realiseerunud. Kui suvel piirangud kaotati, taastusid majandused esialgu üpriski kiiresti. Kuid siis tuli viirusekriisi uus laine ja Eestis oleme praegu väga raskes olukorras. Läinud aasta märtsiga võrreldes on aga väga oluline erinevus, et praegu on juba olemas mitu toimivat vaktsiini, mis toona oli pigem tulevikulootus. Jah, on veel tarneraskusi ja tagasilööke, mis tähendab, et ka viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute lõpetamine ja riikide majanduste avamine lükkub edasi. Kuid isegi kui majandused avanevad mõnevõrra hiljem, on põhjust eeldada, et räägime pigem kvartalist või kahest, mitte rohkemast.

Euroala tööstussektor kosub juba praegu langusest jõudsas tempos, kuna üleilmne nõudlus on taastumas. Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis on heaks kiidetud suured abipaketid majanduse ergutamiseks. Samuti on käivitumas Euroopa Liidu tugimeetmed kriisist väljumiseks. Seetõttu on laiem väliskeskkond parem kui veel sügisel julgesime loota.

Samas tuleb siiski tõdeda, et nii laialdast kriisi kui praegu, oleme ajaloos kogenud harva. Koroonapandeemia pole jätnud puutumata ühtegi maailma riiki. Kui mõnel riigil ka õnnestus eelmisel aastal suuremast tervisekriisist pääseda, on selle majanduslikku mõju ikkagi kogetud. Uus aasta on euroalal alanud koos koroonaviiruse uue kiire levikuga, mis pole lubanud liikumis- ja tegevuspiiranguid kaotada. See tähendab, et määramatus on lähiajal endiselt suur.

Euroala majandus

Läinud nädalal avaldas Euroopa Keskpank värske majandusprognoosi, mis näitab, et ehkki tänavuse aasta esimese poole kasvunumbrid jäävad detsembris prognoositust väiksemaks, ootame aasta kokkuvõttes siiski 4% suurust majanduskasvu. Pandeemiaeelsele tasemele me sellega siiski veel ei jõua – läinud aastal kahanes euroala majandus 6,6%.

Viimastel kuudel on inflatsioon euroalal kiirenenud. See on toimunud naftahinna kasvu ja mitmete ajutiste tegurite mõjul, näiteks nagu käibemaksumuudatus Saksamaal. Erinevate ühekordsete tegurite tõttu on tõenäoline, et aasta teises pooles näeme ajutiselt hinnakasvu isegi 2% lähedal. Ka Euroopa Keskpank tõstis neil põhjustel käesoleva aasta inflatsiooniprognoosi 1%-lt 1,5%-le. Kuid arvestades jätkuvalt nõrka nõudluskeskkonda, kesist palgakasvu ja ulatuslikke jõude seisvaid ressursse majanduses, ei näe me praegu veel püsiva inflatsioonisurve tekkimise võimalust.

Viimased kümme aastat on keskmine inflatsioon euroalal olnud 1,2%. See on tunduvalt madalam kui Euroopa Keskpanga poolt eesmärgiks seatud 2% lähedane hinnatõus, mis oleks piisavalt kaugel deflatsiooniohust ning piisavalt madal, et soodustada jõukohast majanduskasvu. Just sel põhjusel, et jõuda eesmärgile lähemale, on Euroopa Keskpank võtnud mitmeid erakorralisi rahapoliitika meetmeid, nagu negatiivsed intressimäärad, pikaajalised suunatud laenud ja võlakirjaostud. Prognoosiperioodil, ehk kuni aastani 2023, jääb inflatsioon aga endiselt alla keskpanga eesmärgi.

Kriisi ajal on kõik euroala valitsused jaganud palgatoetusi ja laenugarantiisid, mis on olnud suureks abiks kriisiga toimetulekul. Need toetused peavad jätkuma seni, kuni kehtivad piirangud, mis majanduse loomulikku toimimist takistavad.

Kriisitoetuste tõttu on aga kasvanud riikide võlakoorem, mis on mõnes riigis juba väga kõrge. Madalate intressimäärade keskkonnas ei ole võla jätkusuutlikkus praegu probleemiks, kuid pikemas vaates tuleb arvestada, et intressimäärad tõusevad. Selleks, et suuta neid võlgu tulevikus tagasi maksta, on praegu väga oluline ja vajalik investeerida valdkondadesse, mis panevad aluse uuele kasvule. Hea on tõdeda, et selles osas on jõutud ühisele arusaamisele ka ELi taasterahastu prioriteetide sättimisel.

Nende prioriteetide tegelik tulemuslik elluviimine on keerulisem. Me ei pista rinda ainuüksi tervisekriisi ja selle järelmitega, vaid ka struktuursete probleemidega nii kogu euroala kui ka Eesti majanduses, mis on juba pikemat aega väljendunud madalas tootlikkuse kasvus. Lisaks on õhus veel hulk teisi küsimusi: kui ühtlases tempos taastuvad erinevad majandusharud, kuidas on kriis mõjutanud tööturgu ja kas see on tekitanud püsivat kahju, mis pikemas vaates euroala kasvuvõimekust pärsib.

Rahapoliitikast

Mullu märtsis, nagu ütlesin, suurendas Euroopa Keskpank koroonakriisi mõju leevendamiseks võlakirjaoste. Põhjuseks oli, et võlakirjaturgudel tõusid intressimäärad väga järsult nii euroala riikide valitsustele kui ka ettevõtetele. Laenamine muutus ootamatult kallimaks ja see oleks teinud majandustegevuse taastumise tunduvalt raskemaks. Arvestades sellega, et majandusel kulub pandeemiast taastumiseks aega, on Euroopa Keskpanga nõukogu lubanud pühendada erilist tähelepanu sellele, et finantseerimistingimused püsiksid euroalal soodsad kogu kriisi vältel. Lisaks pakub keskpank pankadele jätkuvalt ülisoodsaid pikemaajalisi laene, et pangad saaksid omakorda hoida klientide jaoks laenutingimused võimalikult soodsad. Laenuraha hind on praegu kohati isegi madalam kui enne kriisi algust.

Riigivõlakirjade turul on intressimäärad globaalsete positiivsete ootuste tuules viimasel ajal pisut tõusnud. Sellest hoolimata saab täna öelda, et intressimäärad kriisist taastumist ei takista. Me ei peaks üle tähtsustama pikaajaliste valitsusvõlakirjade intressimäärade tõusu mõju majanduse taastumisele või keskpanga otsustele, eriti kuivõrd laenuintressid on nii ettevõtetele kui ka inimestele jätkuvalt väga soodsad. Samas on see siiski üks näitaja mitmete teiste seas, mida me laenuraha hinda ja kättesaadavust hinnates jälgime. Kindel on ka see, et madalad intressimäärad üksi meid kriisist välja ei too. Soodsad laenud peavad jõudma ettevõtjate algatatud uutesse projektidesse ja valitsustel tuleb laenatud raha investeerida reformide tegemiseks ja tulevase kasvu alusmüüri.

Eesti olukorrast

Eesti majandus kahanes läinud kriisiaastal umbes 3%, mis on üle kahe korra väiksem langus kui oli euroalal keskmiselt. Tavaliselt oleme varem näinud hoopis seda, et Eesti majandus on olnud stabiilsema vana Euroopaga võrreldes palju heitlikum. Nii võib mööndusega öelda, et võrreldes teiste Euroopa riikidega pääsesime mullu üksnes ehmatusega. Aasta kujunes kardetust palju paremaks eeskätt seetõttu, et viiruse levik ei väljunud kontrolli alt ning enamikes majandusharudes taastus tavapärane tegevuskeskkond vägagi kiiresti.

Sel aastal on olukord teistsugune. Eelmisel nädalal tõusis Eesti kõige kõrgema nakatumisnäitajaga riigiks terves maailmas. Pandeemia ohjeldamine nõuab rangeid piiranguid ning on selge, et neil saab olema majandusele tugev negatiivne mõju. Siin on oluline riigi abikäsi. Toetus tuleb esmajoones suunata neile, kes piirangute tõttu kõige otsesemalt kahju kannatavad. Sealt edasi on valikud juba keerulisemad. Iga toetuseuro kasutegur võib olla väga erinev sõltuvalt sellest, millistel tingimustel ja kellele seda pakkuda.

Nii eristaksingi kahte ajaperspektiivi. Lähitulevikku, mil põhitähelepanu on rahvatervisel ning inimeste ja ettevõtete toetamisel. Ja pikemat ettevaadet, mis nõuab keskendumist majanduse konkurentsivõimele kõigis aspektides. Kindlasti tuleb silmas pidada mõlemat, et kriisi varjus ei jääks unarusse pikemaajalised eesmärgid. Sest need hakkavad Eesti edukust määrama niipea, kui kriis taandub.

Riigisisestel otsustel on praegu isegi suurem kaal kui läinud aastal. Mullu ohustas Eestit rohkem välisturgude käekäik, kuid tänavu pigem kodune olukord. Meil tuleb võidelda ägenenud epideemiaga ajal, mil üleilmne nõudlus paraneb isegi kiiremini, kui veel mõni kuu tagasi arvati. Eelmisel nädalal tõstis OECD märkimisväärselt maailmamajanduse selle aasta kasvuprognoosi (5,6%-le varem prognoositud 4,2%-lt). Vähem, ent samuti ülespoole, korrigeeris möödunud nädalal euroala väljavaadet ka Euroopa Keskpank. Taas mööndusega, et kõik prognoosid on praegustes oludes eriti ebakindlad.

Eesti majanduse käekäik sõltub valdavalt sellest, millal ennistub ettevõtete jaoks piirangutevaba tegevuskeskkond. Võrreldes Eesti Panga detsembriprognoosiga on ilmne, et kriis venib pikemaks ja taastumine saab võimalikuks hiljem. Praegu koostame majanduse väljavaadet eeldusel, et ettevõtetel on võimalik naasta tavapärase rütmi juurde alates maist. Paraku ei pruugi see eeldus tingimata paika pidada. Võimalikke püsivaid kahjustusi kriisi venimise tõttu on praegu veel vara hinnata.

Seni on töö kaotanud kolm inimest sajast, mis ei tundu kriisi üleilmset ulatust arvestades väga suur arv. Samas kaotas Eestis töö rohkem hõivatuid kui ülejäänud euroalal või naaberriikides, seda hoolimata eelmisel aastal rakendunud palgatoetusmeetmest ja muudest toetustest. Viirusekriisi alguses eelmisel kevadel reageerisid ettevõtjad kiiresti. Kuna valitses suur teadmatus kriisi võimaliku kulgemise kohta, langetati otsuseid, millede eesmärk oli eeskätt tagada ettevõtete elujõulisus. Kulude vähendamiseks koondati inimesi ning pankadelt küsiti igaks juhuks maksepuhkuseid laenudele, mille teenindamine lõpuks probleemiks ei osutunudki.

Praeguseks on ettevõtted uute oludega kohanenud nii palju kui võimalik. Siiamaani on veel jagunud varusid, millega ettevõtete tegevus ja majandus üldisemalt käima tõmmata, kui piirangud kaovad. Nägime seda eelmisel suvel. Ei saa aga eeldada, et reservid ja säästud peavad rusutud majanduskeskkonnas lõputult vastu.

Majapidamiste säästud on samal ajal suurenenud, sest tarbimisvõimalused on vähenenud ja palgakasv on olnud üllatuslikult kiire. Maksu- ja tolliameti andmetel säilis keskmise palgaväljamakse kasv ka selle aasta alguses viie protsendi juures, nagu eelmise aasta teises pooles. Silma paistab, et töötasu on aasta alguses tõusnud ka nendes valdkondades, kus hõive on vähenenud. See on pilt ajast, mil piirangud olid leebed. Praegu jõustunud piirangute täismõju alles hakkab avalduma. Siit võib võtta ka ühe küsimuse meie järgnevate arutelude jaoks – kuidas pehmendada lööki meie tööturule, mis on terves Euroopas küll üks paindlikumaid, kuid seetõttu kriisi ajal töötaja jaoks ka üks ebaturvalisemaid.

Riskide hulk ja tulevikuga seotud määramatus on erakordselt suur. Eesti majanduse olukord võib kujuneda prognoositust keerulisemaks. Teisalt pole siiski välistatud, et vaktsiinide kättesaadavus, piirangutest vabanemine ja selle tulemusel ka majanduse kosumine saab olema oodatust tempokam.

Me ei pea aga leppima üksnes sündmuste jälgimisega. Valitsusel ja ettevõtjatel on võimalik olukorda otsustaval määral juhtida. Tänase seminari peamiseks ajendiks oligi kokku kutsuda tegusaid ja ärksaid mõtlejaid ning poliitikakujundajaid, kelle omavahelistest aruteludest võiks kooruda ideid, kuidas kriisist tugevamana välja tulla ja võibolla seda lausa meie kasuks keerata.

Valitsus on äsja langetanud mitmeid otsuseid selle kohta, kuidas majandust toetada. Kuid aruteluteemadest puudust ei tule. Kuidas nüüd need otsused kõige paremal moel ellu viia? Kuidas pakkuda ettevõtetele suuremat kindlustunnet? Kas leidub uudseid lahendusi Eesti majanduse kroonilistele probleemidele, nagu oskustööjõu nappus? Kust saame kapitali uut kasvu ergutavate projektide käimatõmbamiseks?

Ees on ootamas kaks arutelupaneeli, mis saavad kindlasti olema väga huvitavad ja sisukad. Loodetavasti koorub neist ka vastuseid muu hulgas minu poolt õhku visatud küsimustele.