Kolmandas kvartalis oli rahvusvahelises kaubanduses näha paranemise märke

Mari Rell
Mari Rell
Eesti Panga ökonomist

Suve alul jõudsamalt kasvama hakanud üleilmne kaubavahetus on viiruse teises laines aeglustumas. Kolmandas kvartalis üldine majandusaktiivsus küll hoogustus tuntavalt, kuid riigiti oli pilt erinev. Eesti peamistel kaubanduspartneritel on läinud paremini kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt ning see võimaldas Eesti väliskaubandusel kolmandas kvartalis taastuda teise kvartali suurest langusest.

 Olukord teenusteturul pole aga pärast kriisi esimest lainet paranenud – eksport alanes lausa ligi kolmandiku (29%). Kuigi kaupade ja teenuste väliskaubanduse kogumaht kolmandas kvartalis vähenes, kusjuures kaupade ja teenuste eksport kahanes 10,1% ja import 4,5%, siis kaupade eksporti suutsime 1,3% kasvatada.

Kaubaeksporti toetas töötlev tööstus, mis on suutnud kriisile võrdlemisi hästi vastu pidada ning kasvatas kolmandas kvartalis eksporti 0,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eksport kasvas enim meile olulistel tegevusaladel, nagu puidutöötlemine (5%) ja toiduainetööstus (3%), samuti metalltoodete tootmine (13%) ning elektroonika- ja optikaseadmete tootmine. Tegevusaladest jätkus langus veonduses ja laonduses ning majutuses ja toitlustuses.

Nii Eesti tööstusettevõtete ootused tellimuste taastumisele kui ka meie kaubanduspartnerite kindlustunne majandusolude paranemise suhtes suurenesid suvel ja sügisel järk-järgult, ent novembris võis märgata mõningast tagasitõmbumist. Sellele tuginedes võib arvata, et ka aasta viimastel kuudel üldine nõudlus rahvusvahelistel kaubaturgudel pigem toetab Eesti eksporti. Samas tuleb arvestada, et viiruse teise laine kulg erineb riigiti ning taaskehtestatud rangemad piirangud pärsivad nii kaupade liikumist kui ka ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet.

Jooksevkonto pöördus kolmandas kvartalis puudujääki ning oli –2% SKPst. Kaupade ekspordi ja impordi saldo on väikeses puudujäägis. Teenuste kaubavahetuse saldo püsib küll plusspoolel, kuid vähenes kolmandas kvartalis märgatavalt. See tulenes arvutiteenuste impordi rohkem kui neljakordsest kasvust, mis on seotud välismaalt immateriaalse põhivara soetamisega info ja side tegevusalal. Teenuste ekspordis jätkasid plusspoolel IKT teenused ning finants- ja kindlustusteenused, sest nõudlus sedalaadi teenuste järele on kriisiperioodil jätkuvalt kasvanud.

Kuigi kolmandas kvartalis oli nii meie kui ka meie kaubanduspartnerite majanduses näha olulisi paranemise märke, kogevad kõik 2020. aastal siiski võrdlemisi tugevat majanduslangust. Kaubanduspartnerite majandusaktiivsuse ja sellega koos ka meie välisnõudluse suuremat taastumist prognoositakse alles järgmiseks aastaks.

NB! Eesti Pank avaldas täna ka värske III kvartali maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikateate.

Lisainfo:
Mart Siilivask
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee