Konkurentsivõime tähendab aina rohkem inimeste heaolu paranemist

 
Mari Rell ja Maris Leemets
Eesti Panga ökonomistid

Eesti Panga värskest Konkurentsivõime Ülevaatest selgub, et vananeva rahvastikuga Eestis on tuleviku majanduskasvu ja inimeste jõukuse suurenemise võti kogutootlikkuse tõusus. Kogutootlikkus on see osa majanduskasvust, mis ei tulene otseselt investeeringute või hõive kasvust, vaid on seotud teguritega, mis neid kahte omakorda mõjutavad: tehnoloogiline areng, innovatsioon, ärikeskkond ja üha rohkem ka riikide kliimapoliitika valikud.

Siiani on Eesti jõukus kasvanud suuresti tänu suhteliselt ulatuslikule kapitali sissevoolule (üks suuremaid ELis) ja tööjõu tootlikkuse kiiremale kasvule võrreldes ELi keskmisega. Siiski on Eesti kapitali hulk töötaja kohta (kapitali intensiivsus) Euroopa Liidu keskmisest umbes kolmandiku võrra väiksem. Meie demograafiline väljavaade – rahvastiku vananemine – seab hõive kasvule piirid. Seetõttu ei piisa meile soovitud kasvujoone hoidmiseks tulevikus enam ainult investeeringute sissevoolust sarnasel tasemel kui seni. Järgmistel aastatel muutub kogutootlikkus ehk tehnoloogiline areng ja innovatsioon kasvuallikana aina tähtsamaks.

„Konkurentsivõimeline riik ei tähenda pelgalt riigi majanduslikku edukust ja sissetulekute kasvu, vaid aina olulisemaks muutub inimeste heaolu: elustandardi ja toimetulekuvõimaluste paranemine, hea tervis, kättesaadav haridus ja kaasatus demokraatiasse. Sealjuures pööratakse järjest enam tähelepanu sellele, et heaolu kasvuga kaasneks võimalikult väike jalajälg (elu)keskkonnale,“ selgitas Mari Rell.

Viimastel aastatel enne koroonakriisi suutis Eesti oma konkurentsipositsiooni parandada. Eesti ekspordi turuosa välisturgudel on järk-järgult kasvanud, seda isegi eelmisel aastal, kui kriis algas. Suurenenud on nii ettevõtete rahvusvahelise koostöö ulatus kui ka ekspordisuutlikkus. Kaupade ja teenuste ekspordil on Eesti majanduses suur roll, 2020. aastal moodustas see 73% SKPst.

Investeerimiskeskkond Eestis on soodne, kuna viimasel kümnendil on Eesti majanduse haavatavus vähenenud. Eesti jooksevkonto on olnud ülejäägis alates 2009. aastast. „Eesti ettevõtete partnerid on aina rohkem Euroopast ja oleme sellega Euroopa majanduse osa, mistõttu on riigi riskitase alanenud. Ka Eesti ettevõtete säästud on viimase kümnendi jooksul pidevalt suurenenud, kuid investeerimistegevus pigem tagasi tõmbunud, mis on üks heaoluriigi tunnuseid,“ ütles Mari Rell.

Kliimamuutused ja kliimapoliitika areng kujundavad järjest enam ka keskpanga valikuid. Kliima ja majandusseoste parem mõistmine on vajalik sobiva rahapoliitika kursi kujundamisel. Ülevaates analüüsitakse majanduse rohepööret keskpanga vaatevinklist ehk vaadatakse, milliseid arengusuundumusi ja mõjutegureid võivad tuua kaasa kliimapoliitika ja Euroopa roheline kokkulepe.

Euroopa rohelise kokkuleppe üks võtmevaldkond on energeetika ja elektrienergia tootmise süsinikuheite minimeerimine. CO2 hinna tõusul on märkimisväärne mõju Eesti majandusele: elektrienergia tootmine põlevkivist muutub majanduslikult ebaotstarbekaks ja põlevkiviõli tootmise elujõulisus väheneb tunduvalt. „Põlevkivist loobumiseks tehtud investeeringud peavad toetama keskkonda, aga et rohemajandusele üleminek on ühiskonnale kallis, siis peavad rohepöörde käigus tehtavad otsused olema pikas plaanis hästi läbi mõeldud, et vähendada negatiivset ja püsivat mõju Eesti potentsiaalsele majanduskasvule ja elektrihindadele,“ sõnas Maris Leemets.

Loe Konkurentsivõime Ülevaadet

Pressikonverentsi salvestus

Pressikonverentsi slaidid

 

Eesti Panga kõneisikute pildid on Eesti Panga fotopangas.

Lisateave:
Ingrid Schmuul
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 668 0965, 5697 9146
Meediapäringud press [at] eestipank.ee