Kriisist kasvama seminar: Eesti majanduse suurimad probleemid on pikalt vindunud

Eesti suurimad väljakutsed ei ole seotud mitte ainult selle kriisiga, vaid on painanud Eesti majandust juba pikemalt aega ja kriis on need ainult teravamalt esile tõstnud, leiti kolmapäeval toimunud Eesti Panga majandusseminaril „Kriisist kasvama“.

Ettevõtlus ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt: „Taasiseseisvunud Eesti arengu aluseks on alati olnud avatus ja riskijulgus. Selleks, et teha järgmine hüpe uuele arengutasemele on meil taas vaja riskijulgust ja globaalset ambitsiooni, nii ettevõtluses kui riigis. Me peame julgema mõelda ja seada sihte miljardites. Riskivõtmise rahastamisel on üha suurem roll kapitaliturul ning meie ettevõtlussektor vajab kogu kapitalispektri pakkumist – pangandusest üksi ei piisa. Riigi roll on olla võimaldaja ja õigusruumi looja ning ambitsiooni seadja."

Tieto Estonia juht Anneli Heinsoo toonitas, et tootlikkuse kasv tekib läbi digitaliseerimise erasektoris. „Tootlikkust tõstab ka oma tooraine väärindamine ning suurem koostöö teaduse ja arenduse vallas ning rakendusteadustes. Samuti tasuks Eesti digiriigi arenguks võtta selgem kurss suuremaks koostööks erasektoriga. Riigi roll on olla tark tellija ja koostööpartner,“ märkis ta.

Kui Eesti suurimate väljakutsete seas on nii see, kuidas suurendada teadmusmahukust, tootmiskeerukust ja võita digiteerimisest, siis teisalt on vaja lahendada ka oskustööjõu probleemid.

„Aeg on teha tugirahade kasutamisel kardinaalne pööre ja tegelikult väärtustada Eesti oma toorainet, aastakümnetega omandatud oskusi ning panustada oma majandusharude konkurentsivõime kasvule,“ toonitas Alexela Grupi juht Andreas Laane.

Vestlustel jäi kõlama, et kõrged tööjõumaksud ei tohi saada piiravaks faktoriks olukorras, kus ka riik konkureerib spetsialistide tööjõuturul.

Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane: „Pandeemia järgses maailmamajanduses on Eestil võimalus saada parem koht globaalsetes väärtushelates ja muuta meie majanduse struktuuri. Suured hargmaised firmad otsivad võimalusi tuua osa väärtusahela etappe tagasi Euroopasse, et vältida liigset sõltuvust üksikutest Aasia tarnijatest. Meie ettevõtted saavad konkureerida vaid siis, kui me oleme piisavalt tõhusad. See eeldab head võimekust rakendada läbivalt  digitaalseid lahendusi ja oskuslikku regionaalset koostööd. Väga oluline oleks kaasata investoreid, kes suudaksid senisest paremini väärindada Eestis loodavat biomassi (nt. puit, teravili, piim, kala) rakendades uusi tehnoloogilisi lahendusi.“

Tulevikuteemadena on järjest tugevamalt märksõnadena üleval roheteemad. LHV Panga juht Kadri Kiisel märkis, et iga kriis on kasvulavaks uutele võimalustele, mida ettevõtjad peaksid ära kasutama. „Tuleviku kapital on roheline, kuid vaja on poliitilist tuge ja üleminekuprogramme,“ ütles ta. Ta lisas, et kui valitsus kehtestab Kredexi laenukäenduste tingimused pakutud kujul, on hästi. „Eelmisel aastal saigi käenduste aktiivsemale kasutamisele takistuseks väga madal piirmäär,“ ütles Kiisel.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni EstVCA juhatuse esimehe ja riskikapitalifondi Karma Ventures’i asutaja Margus Uudami sõnul seisame täna kaaluka väljakutse ees. „Oleme ehitanud odavale tööjõule tuginedes tugeva tehnoloogia arengut ja innovatsiooni toetava ökosüsteemi. Tänaseks on see eelis lõppemas ning peame tegema märkimisväärse hüppe teadus- ja innovatsioonipõhise majanduse loomiseks,“ ütles Uudam ja lisas, et jääme oluliselt maha nii Euroopa keskmisest kui ka Põhjamaadest ning peame analüüsima võimalikult laialt aspekte, kuidas Eestis investeeringuid tehnoloogiasektorisse, teadusesse ja innovatsiooni suurendada. Tema sõnul on Eesti tehnoloogiasektoris küll kapitali kättesaadavus era- ja riskikapitali ning ka mitmesuguste toetuste näol üsna heal tasemel, kuid suuri muudatusi annaks luua just eelkõige täiesti uudse maksupoliitika kaudu.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri seminari avakõne

Eesti Panga seminaril toimunud arutelud on järelvaadatavad Worksupi keskkonnas ja Eesti Panga YouTube’i kanalil.

Lisateave:

Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud:press [at] eestipank.ee (press [at] eestipank.ee)