Madis Müller: iga kümnes riigieelarves kulutatud euro on tuludega katmata

Postitatud:

31.05.2022

Keskpank on rahapoliitika toetust majandusele vähendamas, sest Venemaa Ukrainas vallandatud sõjast kiirenenud hinnatõusu tingimustes ei ole see enam põhjendatud. Ka valitsuse eelarvepoliitikal on roll kiire hinnatõusu pidurdamisel.

„Ei ole mõistlik käituda nii, et ühe jalaga ehk rahapoliitikaga pidurdad ja teisega ehk eelarvepoliitikaga annad gaasi,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller täna Riigikogus iga-aastases ülevaatekõnes Eesti Panga tegevusest.

Ei ole mõistlik käituda nii, et ühe jalaga ehk rahapoliitikaga pidurdad ja teisega ehk eelarvepoliitikaga annad gaasi.

Keskpank annab oma osa hinnatõusu ohjeldamiseks euroala tasemel. Euroala miinusmärgiga intressimäärad on varsti ajalooks saamas ja lõpevad ka täiendavad võlakirjaostud ehk rahvakeeli rahatrükk, millega keskpank on majandust elavdanud. Samuti lõpevad väga soodsad keskpanga laenud kommertspankadele. „Eesti hinnatõusu talitsemisel on aga väga oluline, et valitsuse kulutused hindadele survet juurde ei tekitaks,“ toonitas Müller, osutades, et kiirenev hinnatõus on Eesti majanduses järjest laiapõhjalisem. Vajalikud investeeringud tuleb riigil teha ja Ukraina sõjast põhjustatud ootamatud kulud katta, kuid liiga nõrga nõudluse probleemi, mis vajaks riigi poolt toetamist, Eesti majanduses ei ole.

Mülleri sõnul jälgib keskpank kasvava murega, kuidas tulude ja kulude vahe Eesti riigieelarves järjest püsivamaks muutub. Eesti riigi laenukoormus hüppab järgmise nelja aastaga umbes 20 protsendi pealt eeldatavasti 30 protsendi peale ning vaid osa sellest on seotud kriisist tulenevate kuludega. „Iga kümnes kulutatud euro on riigieelarves tuludega katmata ning eeldab pidevalt juurde laenamist,“ märkis Müller, osutades, et keskpanga intressimäärade tõustes tõusevad ka riikide laenude teenindamise kulud.

Suudame tegelikult päris oma tuludega katta heal juhul vaid 85 senti igast Eesti riigi poolt kulutatud eurost.

Lisaks saab Eesti riik täna veel märkimisväärse osa tuludest Euroopa Liidu eelarvest, mis elatustaseme tõustes edaspidi väheneb. „Suudame tegelikult päris oma tuludega katta heal juhul vaid 85 senti igast Eesti riigi poolt kulutatud eurost,“ osutas Müller. „See ei  saa olla pikalt jätkusuutlik ning peaks meid tegema ettevaatlikuks, kui kavandame täiendavaid püsivaid riiklikke kulutusi.“

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri kõne Riigikogule on leitav keskpanga veebilehelt: https://www.eestipank.ee/press/eesti-panga-presidendi-sonavott-riigikogus-eesti-panga-2021-aasta-aruande-esitlemisel-31052022

Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]