Rahapoliitika mõju Eesti majandusele on suurem kui euroalal keskmiselt

Eesti Panga värske uurimistöö näitab, et euroala keskpankade rahapoliitika mõju Eesti majanduskasvule ja hinnatõusule on euroala keskmisest suurem.

Üldistades mõjutab rahapoliitika seda, kui kättesaadav ja kallis on laenuraha majanduses. Laenuraha hinda ja kättesaadavust muutes saavad keskpangad mõjutada majandusaktiivsust, mis omakorda aitab keskpankadel ohjata hinnatõusu.

Rahapoliitika mõju on Eestis suurem kui euroalal keskmiselt, sest ekspordi osakaal majanduses on Eestis euroala keskmisest suurem. Kui laenuraha odavneb, siis kasvab majandusaktiivsus kogu euroalal ja euroala riikide ekspordinõudlus hakkab kasvama ning see mõjutab rohkem riike, kus ekspordi osakaal on suurem.

Kokkuvõttes oli Eesti majanduskasv aastatel 2017 ja 2018 euroala rahapoliitika tõttu ligi 1 protsendipunkti võrra kiirem ja inflatsioon 0,2–0,3 protsendipunkti võrra kõrgem, kui need muidu oleksid olnud. Siinkohal on arvestatud intressi-, väliskaubanduse ja konkurentsivõime kanalite mõju.

Reaalsed ehk inflatsiooni arvesse võtvad intressimäärad on Eestis alates 2011. aastast olnud madalamad kui euroalal tervikuna. See on olnud tingitud eelkõige Eesti kiiremast hinnakasvust. Seega võib öelda, et reaalseid intressimäärasid vaadates on rahapoliitika olnud Eestis toetavam kui paljudes teistes euroala riikides.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul loob sobiv rahapoliitika head eeldused pikaajaliseks majanduse arenguks, kuid leebe rahapoliitikaga ei saa luua kestvat majanduskasvu. „Iga konkreetse riigi majanduse sujuvaks toimimiseks on oluline, et majandus oleks paindlik ja majanduspoliitika mõistlik. Euroala keskpankade ühise rahapoliitika tegemisel lähtume sellest, mis on sobiv kogu euroalale tervikuna,“ ütles Müller.

Laenuraha hind mõjutab otseselt laenuvõtjaid ja kuna Eestis on paljud laenud seotud ujuva intressimääraga, siis rahapoliitika muutused kanduvad Eestisse kiirelt ja tugevalt üle. Mõju ülekandumist on piiranud see, et alates 2014. aastast annavad pangad Eestis laenu nii, et EURIBORile on kehtestatud nn nullpõrand: isegi kui EURIBOR on miinuses, siis laenuvõtja jaoks EURIBOR alla nulli ei lange. Kuna aga osa laene on välja antud enne 2014. aastat, siis on need laenuvõtjad võitnud ka negatiivsetest laenuintressimääradest. Tänaseks aga on nullpõrandata laenulepingute osakaal Eestis muutunud üsna väikeseks ja seega on sellel, kuidas liiguvad intressimäärad nullist allpool, Eesti ettevõtete ja majapidamiste intressikuludele üsna väike mõju.

Madalad ja negatiivsed intressimäärad pole Eesti majapidamiste säästmist vähendanud, kuid on mõnevõrra suurendanud investeerimist väärtpaberitesse. Veelgi hoogsamalt on inimesed paigutanud oma sääste reguleerimata finantssektorisse – hoiu-laenuühistutesse ja ühisrahastusse.

Loe lähemalt uurimistööd „Negatiivsete intressimäärade mõju Eesti majandusele ja finantssektorile“

Otseülekanne analüüsi tutvustuselt

Analüüsi tutvustuse slaidid

Eesti Pank tutvustab teisipäeval, 22. septembril kell 11 analüüsi, kuhu on koondatud Eesti Panga ekspertide uurimused ja ülevaated, mis käsitlevad nii negatiivsete rahapoliitiliste intressimäärade otsest mõju laenuvõtjale, säästjale ja finantssektorile kui ka rahapoliitika üldist mõju majandusele. Analüüsi esitlust saab jälgida otseülekandena Eesti Panga veebilehel ja Eesti Panga YouTube'i kanalil