2/2020 Negatiivsete intressimäärade mõju Eesti majandusele ja finantssektorile

Eesti Panga Teemapaberid 2/2020
Autorid: Helen Ljadov, Reet Reedik, Raido Kraavik, Taavi Raudsaar, Lauri Matsulevitš, Dmitry Kulikov, Kaspar Oja, Lenno Uusküla, Nicolas Reigl, Karsten Staehr

Mitmed keskpangad on majanduse ja inflatsiooni stimuleerimiseks teiste erakorraliste meetmete kõrval kasutusele võtnud negatiivse rahapoliitilise intressimäära. Euroopa Keskpank langetas hoiustamise püsivõimaluse intressimäära nullist allapoole 2014. aasta suvel, olles selle sammuga suuremate keskpankade seas esimene. Madalad laenu- ja hoiuseintressimäärad peaksid ergutama tarbimist ja investeerimist ning elavdama seeläbi majandust.

Esialgu eeldati, et selline ebatavaline rahapoliitiline otsus on üsna lühiajaline, kuid nüüdseks on negatiivsed intressimäärad kehtinud kuus aastat ja finantsturgude prognooside kohaselt püsivad ka lähiaastatel. Üha sagedamini arutatakse siiski selle üle, kust jookseb piir: kui madalale saavad intressimäärad langeda ja kui kaua see saab kesta, enne kui need hakkavad avaldama hoopis negatiivset mõju laenamisele ja kogu majandusele.

Käesolevasse teemapaberisse on koondatud Eesti Panga ekspertide uurimused ja ülevaated, mis käsitlevad nii negatiivsete rahapoliitiliste intressimäärade otsest mõju majandusele kui ka rahapoliitika üldist mõju negatiivsete rahapoliitiliste intressimäärade perioodil. Esimene peatükk kirjeldab negatiivsete rahapoliitiliste intressimäärade toimimise loogikat teoreetilisest vaatenurgast ja heidab pilgu nende ülekandekanalitele euroalal. Teine peatükk räägib muude riikide kogemustest. Kolmas peatükk analüüsib
negatiivsete intressimäärade mõju Eesti ja euroala finantssektorile. Seejuures ei olegi alati määrava tähtsusega, kas intressimäärad on negatiivsed või on tegu pikemat aega püsiva ülimadala intressimäära tasemega, sest nende mõju võib olla üsna sarnane. Neljas peatükk analüüsib negatiivsete intressimäärade mõju Eesti laenuvõtjale, säästjale ja kinnisvarasektorile. Viies peatükk keskendub sellele, kuidas Euroopa Keskpanga rahapoliitika mõjutab Eesti majanduskasvu ja inflatsiooni. Muu hulgas vaatleme reaalsete intressimäärade arengut Eestis ja teistes euroala riikides ning seda, kui sünkroonis on rahaliidu liikmete majandustsükkel euroala tsükliga. Lisaks uurime, kas rahapoliitika ülekandumine on negatiivsete intressimäärade perioodil teistsugune kui varasemalt. Ülevaate lisas on kokkuvõte hiljuti avaldatud analüüsist negatiivsete intressimäärade mõju kohta viies euroala Kesk- ja Ida-Euroopa riigis.

DOI:10.23656/24613800/02020/0179

Loe lähemalt allolevast täispikast analüüsist.