Eestil tuleks lähivaates eelarveraha kasutada Ukraina sõjast tingitud erakorraliste vajaduste katteks ja suunata riiklikud toetused eelkõige neile, kes vajavad abistamist kõige rohkem, leiab Eestis korralised majanduspoliitilised konsultatsioonid lõpetanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

Visiidi kokkuvõttes nendib IMF, et praegustes ebakindlates oludes peab poliitika suutma kiiresti reageerida. Esmajärjekorras tuleks eelarveraha suunata Ukraina sõjast põhjustatud kuluvajadustele – sõjapõgenike vastuvõtmisega seonduvale ning lahenduste leidmiseks muutunud olukorrale riigi julgeolekus ja energia varustuskindluses. „Hästi läbi mõeldud kriisiplaanid, sealhulgas võimalikuks maagaasitarnete täielikuks katkemiseks Venemaalt, aitaksid lähiaja eelarvepoliitika prioriteete paika panna,“ märgitakse kokkuvõttes.

Riigi muutuvate kuluvajadustega peab kaasas käima ka tulude pool ehk maksupoliitika, leiab IMF, soovitades Eestil oma maksubaasi laiendada.

„Leian samuti, et on murettekitav, kuidas riigi kulude ja tulude vahe on järjest püsivamalt laiaks kärisenud. Ja et seetõttu on eriti tähtis, et olulisi täiendavaid kulutusi kinnistavaid otsuseid tehakse vastutustundlikul moel ehk koos kokkuleppega, mille arvelt need täiendavad kulutused kaetakse,“ kommenteeris IMFiga toimunud arutelude järel Eesti Panga president Madis Müller.

Valuutafond on andnud positiivse hinnangu Eestis kasutatud toetusmeetmetele järsu hinnatõusu leevendamiseks, kuid rõhutas, et taolised toetused tuleks edaspidi suunata eelkõige madalama sissetulekuga leibkondadele. Pikemas vaates on riigi kulutustes ja investeeringutes selgelt uueks prioriteediks kerkinud sõltuvuse vähendamine Venemaalt imporditud energiakandjatest.

Eesti majanduskasv aeglustub IMFi hinnangul tänavu 1,25%-le, inflatsioon jääb keskmiselt kõrgele 16% tasemele. Peamised riskid on seotud sõja võimalike negatiivsete mõjudega, nagu energiakandjate hinnatõusu jätkumine, arvatust suurem pagulaste tulv või tarnekatkestuste püsimine, mis hoiavad inflatsiooni kõrgel. Kiire hinnatõus, millele annab hoogu ka Eesti tugev sisenõudlus, võib tekitada hindade ja palgakasvu spiraali. See on omakorda oht Eesti eksporditööstuse konkurentsivõimele. Tähelepanelikult tuleb jälgida ka seda, mis toimub kinnisvaraturul.

IMFi visiiti kokku võtvat avaldust saab lugeda Eesti Panga veebilehelt.

IMFi delegatsioon on viibinud Eestis alates 4. maist, et arutada riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda, Venemaa-Ukraina sõja mõju ja sellega seotud majanduspoliitilisi samme. Visiit toimus IMFi iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Eesti Pank
Kommunikatsioonispetsialist
Tel 56920 930
Meediapäringud [email protected]