Tugev makromajanduspoliitika ja puhvrid on aidanud Eestil COVID-19 pandeemiaga toime tulla. Majandusaktiivsus peaks aastatel 2021–2022 taastuma, kuigi nii tõusu- kui ka langusriske ümbritseb märkimisväärne ebakindlus. Poliitilisel otsustustasandil tuleks jätkata vaktsiinide efektiivse kasutuselevõtuga ja pandeemia põhjustatud kahjude minimeerimisega. Eelarvepoliitiline tugi peab jätkuma, kuni majanduse taastumine on kindlal rajal. Seejärel peaks majanduspoliitika keskenduma ressursside ümbersuunamisele majanduskasvu soodustavatesse ja tootlikkust tõstvatesse investeeringutesse, sealhulgas digi- ja rohesektoris. Kuigi pangalaenude maksepuhkuste aeg on ümber saanud, tuleks jätkata sihitud rahalise toetuse suunamist teatud sektoritele. Makrofinantsjärelevalve kurss on sobilik, ent eluasemeturul on vajalik pidev järelevalve eesmärgiga kohandada instrumente vastavalt majandusnäitajate ja turutingimuste muutustele. Jätkata tuleb ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse arengu jälgimisega ning tervitatavad on kõik käimasolevad algatused, mis selle valdkonna reformikava edendavad.

Majanduse olukord ja väljavaated

Eesti on COVID-19 pandeemia ohjeldamisega üldiselt edukalt toime tulnud, kuigi viiruse teine laine on majanduse taastumise hoogu pidurdanud. 2020. aasta märtsis kehtestatud liikumispiirangud aitasid küll viiruse levikut tõkestada ja terviseriske leevendada, kuid põhjustasid teises kvartalis märgatava majandusaktiivsuse languse. Kiired, laiapõhjalised ja ulatuslikud poliitilised meetmed ning piirangute leevendamine toetasid majanduse taastumist aasta teisel poolel, mille tulemusel oli Eesti SKP langus Euroopa Liidu riikide seas üks väiksemaid. Viiruse teine laine aeglustas taastumist, kuid hiljutised suhteliselt head edusammud vaktsineerimisel parandavad tervisenäitajaid ja suurendavad kindlustunnet.

SKP kasv peaks lähiajal taastuma, kuigi ebaühtlaselt, kuid seda prognoosi ümbritsevad märkimisväärsed kahesuunalised riskid. 2021.-2022. aastal peaks SKP kasv jõudsalt hoogustuma, vastavalt 3,4% ja 4,5%, mida toetavad jätkuvad edusammud vaktsineerimisel, jätkuv poliitikatugi, sisenõudluse kasv pensionisamba eeldatud väljamaksete toel ja ELi rahastuse abil tehtavad avaliku sektori investeeringud. Keskpikas perspektiivis peaks kasvukiirus taanduma 3% ligi. Prognoosi kohaselt kiireneb inflatsioon 2020. aasta väga madalalt tasemelt 2,5%ni 2022. aastal ning keskpikas perspektiivis taandub kasvukiirus 2%ni. Riskid on ulatuslikud ja kahesuunalised: langusriskid on seotud viiruse mutatsioonidega ja sellest tingitud majanduse pikaajaliste kahjustustega, seevastu kui tõusuriskid tulenevad üleilmse kaubanduse paranemisest, mida soodustavad vaktsiinid, ning digi- ja rohearengu uutest võimalustest.

Eelarvepoliitika

Eelarvepoliitiline toetus kui kriisile reageerimise üks põhiinstrumente peab jätkuma seni, kuni majanduse taastumine on kindlal rajal. Soodsad rahastamistingimused ja ELi eelarvereeglite rakendamise ajutine peatamine võimaldavad erakordset poliitilist tegutsemisruumi kriisist ülesaamiseks. Eelarvemeetmed, mis said 2021. aastal täiendust lisaeelarve näol, on olnud märkimisväärsed (6,5% SKPst) ning neid on edukalt rakendatud. Eelarvepoliitiline tugi on olnud suunatud palga- ja sotsiaaltoetuste maksmisele ning ettevõtetele laenusaamise hõlbustamisele. Majanduse taastumise perioodil tuleb toetusmeetmed järk-järgult lõpetada koordineeritud ja hästi teavitatud moel, tagades, et majandus on jätkusuutliku kasvu rajal ja tervisenäitajad paranevad. Eelarvepoliitika läbipaistvuse ja projektide elluviimise jätkuv suurendamine ning Euroopa Liidu taasterahastu (NGEU) kaudu jagatava rahastuse mõju maksimeerimine peaksid toetama avaliku sektori investeeringute hoogustumist, sealhulgas tervishoiusüsteemis.

IMFi keskpika perioodi prognoos eeldab sotsiaalsete tugivõrgustike tugevdamist ja investeeringute edendamist. Kuigi pandeemia mõju on raugemas, pärsib see ikka veel majanduse arengut ja põhjustab sotsiaalseid probleeme. Seetõttu võtab prognoos arvesse lisakulutusi sotsiaalsete tugivõrgustike tarbeks. Keskpikas perspektiivis tuleks kasutada ulatuslikku eelarvepoliitilist tegutsemisruumi tootlikke investeeringute võimendamiseks, et toetada majanduse taastumist ja suurendada kasvupotentsiaali. Praegune kulutase eeldatavasti alaneb toetuspaketi ajutisust arvestades, ent see peaks toimuma järk-järgult, arvestades jätkuvat vajadust töövõimereformide järele ning suuremat teadmiste ja oskuste arendamise vajadust pidevalt arenevas digi- ja rohesektoris. Investeeringute hoogustumist peaksid toetama tõhusam avaliku sektori investeeringute haldamine ning eelarveläbipaistvus ja -juhtimine. Juhtimisprotsessid on küll tugevad, kuid on ka paranemisruumi, lähtudes pandeemia ajal saadud eelarvepoliitilise toe pakkumise kogemust.

Samuti oleks vaja kindlat ja läbimõeldud plaani eelarvepuhvrite järkjärguliseks taastamiseks ja võla juhtimiseks. Majandus- ja tervisenäitajate paranedes on eelarve keskpika perioodi eesmärgi suunas liikumine jätkuvalt kohane. Pandeemiajärgse eelarvepoliitika keskseks osaks peaksid olema kohandatud ELi eelarvereeglid. Kuigi praegune eelarvepoliitika kurss on jätkuvalt sobiv, peab Eesti keskpikas perspektiivis leidma tasakaalu eelarvedistsipliini säilitamise ja tootlike avaliku sektori kulutuste suurendamise vahel. Erandjuhtudel rakendamiseks ning avaliku sektori varade ja kohustuste haldamise tõhustamiseks tuleb planeerida kvaliteetseid ressursside kasutuselevõtmise meetmeid.

Majanduse struktuuri mõjutavad poliitikad

Struktuuripoliitikad peaksid võtma eesmärgiks ohjeldada mistahes potentsiaalset kahjulikku mõju tootlikule ökosüsteemile ning samal ajal soodustama ressursside ümbersuunamist. Riiklikest meetmetest mängib tähtsat rolli palgatoetuste programm, mis paistab silma suure mahu ja rakendatuse ning tööturu olukorda leevendava mõju poolest. Edaspidi peaks otsustamine erinevate programmide kulukuse ja tasuvuse üle ning nende eesmärgipärasuse suurendamine tuginema mitmesuguste toetuste laialdasele seirele rea majandus- ja tervisenäitajate põhjal, juhuks kui toetusprogramme tuleb tööhõive toetamiseks uuesti kasutada. Selleks et ressursse tõhusamalt jaotada, tuleb tugevdada aktiivset tööturupoliitikat, et täiustada haridus- ja koolitusvõimalusi, mis omakorda võimaldaks töötajatel häid töökohti leida ning vähendada oskustöötajate nappust, iseäranis noorte hulgas, keda kriis on rohkem mõjutanud.

Potentsiaalsete sotsiaalsete kahjustustega tegelemisel peaksid poliitikad vähendama ebavõrdsust, sealhulgas soolist ebavõrdsust. Eesti on teinud tervitatavaid edusamme üldise ebavõrdsuse vähendamisel, kuid pandeemia võis teatud vanemaealiste gruppide olukorda negatiivselt mõjutada. Hiljutised ja kavandatavad pensionitõusud on tervitatavad ning ka 2022. aastaks planeeritud pensionisüsteemi ülevaatamine ja ajakohastamine aitab kaardistada võimalusi, kuidas pensionisüsteemi eesmärke paremini kohandada teise samba vähenemise valguses. Kiirendada tuleks olemasolevate riiklike soopõhiste algatuste elluviimist. Immigratsiooni täiendav hõlbustamine võib aidata lahendada rahvastiku vananemisest, madalast tootlikkusest ja oskustöötajate nappusest tingitud probleeme.

Struktuuripoliitikad peaksid ka edaspidi keskenduma rohe- ja digipöördele. COVID-19 šokk tõi esile Eesti eelised digitaalsete avaliku sektori teenuste vallas. Euroopa Liidu taasterahastu vahendid avavad uusi võimalusi edasiseks digiteerimiseks. Eeskätt aitaks toetuste eraldamine, investeeringute soodustamine ja digioskuste edendamine tõsta veelgi küberturvalisust ning arendada edasi lairibaühendusi ja avaliku sektori teenuseid. Samuti on väga tähtis kiirendada eraettevõtete digiteerimist, kelle saavutused selles vallas on mõnevõrra tagasihoidlikumad. Arvestades valitsuse kindlat pühendumust kliimateemadele ja hiljutisi edusamme kasvuhoonegaaside vähendamisel, peaks valitsussektor jätkama oma seniseid jõupingutusi, et täita rahvusvahelised kliimamuutuste mõju leevendamiseks võetud kohustused täiel määral ja saavutada ulatusliku kliimakaitse tegevuskava teisi eesmärke. Järgmised sammud peaksid keskenduma põlevkivisektori restruktureerimisele, võttes arvesse sellega seotud sotsiaalseid mõjutegureid ja kasutades muu hulgas õiglase ülemineku fondi vahendeid. Heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamise keskmes peab olema terviklik ja usaldusväärne CO2 hinnastamise strateegia, mille teatud elementide tugevdamist praegu ELi tasandil kaalutakse.

Finantssektor

Eesti finantssektor on pandeemiale hästi vastu pidanud. Viivislaenud vähenesid ka 2020. aasta lõpul, kuigi maksepuhkuste aeg sai ümber. Nii majapidamiste kui ka ettevõtete bilanss on tugevnenud ning ka kasvavad eluasemehinnad paistavad olevat majanduse põhinäitajate arenguga kooskõlas. Finantssektori toetus laenuvõtjatele oli pandeemia ajal märkimisväärne: võimaldati maksepuhkust, leevendati regulatiivseid nõudeid ja rakendati makrofinantsjärelevalve meetmeid. Kuigi laenude kättesaadavus paraneb, on laenunõudlus vähenenud, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seas, keda COVID-19 on mõjutanud rängemalt. Keskmised laenuintressimäärad on viimase aasta jooksul langenud, mis annab tunnistust pankade suurenenud konkurentsist ja leebematest rahastamistingimustest. Muude maksejõuetuse leevendamisega seotud kitsaskohtade lahendamine võib soodustada ettevõtluslaene ja vähendada laenukulusid.

Finantssektori järelevalve ja makrofinantsjärelevalve on kohased, kuid soovitus on jätkata finantssektori arengusuundumuste hoolikat seiret. Finantsjärelevalveraamistik on pangandussüsteemi tõhusalt toetanud, ent pandeemia mõju silmas pidades on vajalik jätkuv valvsus. Pankade riskid pandeemiast mõjutatud sektorites paistavad olevat kontrolli all ning nüüd saavad pangad laenuvõtjaid usaldusväärsemalt ümber hinnata ja hoogustada laenuandmist eluvõimelisematele sektoritele. Arvestades majanduse taastumise ebakindlust, tasub sõltuvalt klientide olukorrast säilitada paindlik toetussüsteem teatud laenuvõtjatele. Makrofinantsjärelevalve kurss on sobilik, aga eluasemeturu arengut ja pensionisäästude väljavõtmise võimalikku mõju silmas pidades on vajalik poliitikainstrumentide sobivuse pidev hindamine.

Jätkata tuleb rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust. Valitsussektor on teinud õiguslikke ja institutsioonilisi edusamme, sealhulgas muutnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust kooskõlas ELi viienda rahapesuvastase direktiiviga ning karmistanud litsentside väljastamist ja tegutsemistingimusi virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. 2022. aastal kavandatud Moneyvali hindamine ja piirkondlik tehniline abi võimaldavad hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses saavutatud edu ning edendada reformikava. Nii nagu IMFi delegatsioon on varemgi soovitanud, tuleks jätkata finantsasutuste temaatilist ja sihipärast kontrolli ning tõhustada rahapesu ja terrorismi rahastamise eest määratud trahvide kehtestamist.

Missiooni liikmed tänavad Eesti ametiasutusi leitud aja ja avatud arutelude eest.