Kuigi pettusi ei ole võimalik täielikult välja juurida, tuleb nende toimepanek teha võimalikult keeruliseks ja kurjategijatele võimalikult vähe atraktiivseks, leiti täna Eesti Pangas toimunud avalikul seminaril „Klikist kahjuni – kuidas pidurdada maksepettuste pandeemiat?“. Maksepettuste pidurdamise võti on kiire kohanemine, tugevam ennetus ja eri osapoolte tihe koostöö selliselt, et see ei vähendaks oluliselt Eesti digiriigile omast teenuste mugavust ja kiirust.

Eesti on maksete kiiruse poolest täna Euroopa tipus ja see on oluline väärtus nii inimestele kui ka ettevõtetele. „Kõik on huvitatud sellest, et Eesti pangandus saaks jätkuda digiriigile ja -ajastule kohaselt,“ ütles Eesti Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma. Seetõttu tuleb eelkõige keskenduda sellele, kuidas kaitsta elanikkonda praktiliste ja süsteemsete vahenditega, mis ei võtaks tavatarbijalt ära mugavaid lahendusi, millega ta juba harjunud on. Horma lisas, et juba praegu rakendavad pangad mitmesuguseid ennetus- ja tõkestamismeetodeid, kuid jätkub ühine töö selle nimel, et lahendused oleksid proportsionaalsed. See tähendab, et turvalisuse kõrval peab säilima tänapäevane kiire ja mugav makseteenus ja autentimine.

Pettuste ennetamisse annavad igapäevaselt märkimisväärse panuse ka mitmed telekomid. „Telias panustame sellesse, et inimesed saaksid digikeskkonnas turvaliselt tegutseda ning et nende koduvõrk ja sellega ühendatud seadmed oleksid võimalike rünnete eest paremini kaitstud,“ ütles Telia ühendusteenuste osakonna juht Evelin Neerot. Muu hulgas on Telia juba pikka aega kasutanud lahendust, mis ei lase petukõnedel klientideni jõuda. 2025. aastal blokeeris Telia üksi ligi 24 miljonit petukõnekatset ning koos teise kahe suurema telekomioperaatoriga tõkestati eelmisel aastal kokku umbes 35 miljonit petukõnekatset. Neeroti sõnul on üks suurim probleem spoof’imine ehk kõned, kus helistaja numbrinäitu võltsitakse. „Selliste petukõnede tõkestamine toimib kõige paremini siis, kui kõik sideteenuste osutajad rakendavad vastavaid kaitsemehhanisme. Seetõttu on oluline, et lahendused oleksid laiapõhjalised ning et neid rakendaksid ka väiksemad sideteenuste pakkujad,“ märkis Neerot.

Kõiki petukõnesid kahjuks blokeerida ei saa ja nii on endiselt väga tähtis see, kuidas inimesed ja ettevõtted neile reageerivad. „Kõige olulisem on meeles pidada, et ükski riigiasutus ei küsi kellelegi ise helistades PIN-koode. Oma PIN-koodidega tohib tehinguid kinnitada ainult siis, kui oled päringu ise algatanud ja tead, mis eesmärgil koode sisestad. Kui telefonikõnes räägitakse salajastest politseioperatsioonidest ja survestatakse sind turvakaalutlustel oma raha või pangakaarti üle andma, siis on tegemist pettusega ning kõne tuleks kohe lõpetada,“ toonitas kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juht Jaagup Toompuu. „Täna on keskmine kelmuse ohver läbilõige meie ühiskonnast, mistõttu tuleb igaühel olla ettevaatlik.“

Ekspertide sõnul on maksepettused globaalne ja kiiresti muutuv kuritegevuse vorm, mille vastu võitlemine eeldab pidevat kohanemist. Kelmid on muutunud aina kavalamaks ja kelmuse ohvriks võib langeda igaüks olenemata soost, emakeelest ja haridustasemest. Kelmid teavad hästi, mis ühiskonnas parajasti kõneainet pakub, et skeeme usutavamaks teha ja inimesi segadusse ajada.

„Pettusega on oluline võidelda selle toimepanemise ahela igas lülis,“ ütles Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni juht Raul Vahtra. Vahtra sõnul tuleks kaaluda võimalust panna pettuste tõkestamise kohustus kõikidele teenuseosutajatele, kelle teenuseid või süsteeme petturid ära kasutavad. Ühtlasi tuleb neile anda vajalikud õigused, aga seda kõike tuleks teha läbimõeldult ja koordineeritult. Edu saame loota alles siis, kui Eestis on pettuste toimepanek keerukam kui teistes riikides. „Peame viima pettuse õnnestumise protsendi miinimumini ja paralleelselt suurendama vahelejäämise riski. Ehk muutma Eestis tegutsemise vähem perspektiivikaks,“ ütles Vahtra.

Seminarilt jäi kõlama vajadus jätkata laiaulatuslikku ja järjepidevat teavitustööd, et pettuste äratundmise põhitõed jõuaksid inimeste igapäevastesse harjumustesse. Riik ja teenusepakkujad peavad pettuste ennetamiseks edasi arendama tehnilisi ja õiguslikke lahendusi. Oluline on vältida ka uusi riske. Näiteks meedias mainitud idee teha mobiilinumbrite liikuvuse protsess Eestis välkkiireks võib lihtsustada telefoninumbrite kaaperdamist ning anda ründajatele ligipääsu inimese digitaalsele identiteedile. Olukorras, kus küberpettused on niivõrd levinud, ei oleks see võibolla hea mõte.

Seminari kokku võttes tunnustas Eesti Panga asepresident Andrus Alber kõiki, kes iga päev petturite vastu võitlevad. „Neid asutusi ja inimesi on väga palju ja sinna pandud ressurss on suurem kui me eemalseisjatena ette kujutada oskame. Praegu on töös seaduseelnõu, mis teeb pettureid puudutava info vahetuse pankade ja politsei vahel lihtsamaks ning annab pankadele paremad võimalused pettuse kahtlusega maksete peatamiseks,“ ütles Alber, avaldades lootust, et muudatus võetakse kiiresti vastu.

Palju on juba tehtud ja töö jätkub. Ühine eesmärk on vähendada pettuste mõju ja hoida Eesti digikeskkond turvaline, kaotamata siiski mugavaid ja paindlikke teenuseid. „Mõnes aspektis võib see tähendada järeleandmisi mugavuses, kuid läbimõeldud tasakaal nende kahe vahel on usaldusväärse digikeskkonna eelduseks,“ ütles Alber.

Neljapäeval toimunud maksepettuste tõkestamise seminar on osa Eesti Panga korraldatavate avalike seminaride sarjast, mille eesmärk on tõstatada Eesti majandust mõjutavaid aktuaalseid teemasid ning pakkuda platvormi ekspertide ja poliitikakujundajate vaheliseks aruteluks.

• Seminari fotod on üleval Eesti Panga Flickri kontol (fotograaf Arno Mikkor).

Ettekannete slaidid ja seminari pikem kokkuvõte

• Jaagup Toompuu
• Rainer Olt
• Pikem kokkuvõte seminarist

Lisateave
Hanna Jürgenson
Eesti Panga kommunikatsioonispetsialist
5692 0930
[email protected]
Meediapäringud [email protected]