Sularahakasutus euroalal endiselt sage, pandeemia suurendas kontaktivabu makseid

Tiina Soosalu
Tiina Soosalu
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakond

Euroala tarbijate makseharjumuste uuring* näitab, et kuigi sularaha on euroalal kõige levinum maksevahend, kasvab stabiilselt kaardimaksete ja muude sularahata maksevahendite kasutamine. Pandeemia andis hoogu juurde ka kontaktivabade maksete tegemisele. Samas peavad inimesed oluliseks, et nad saaksid kasutada erinevaid makseviise ja et sularahas maksmise võimalus säiliks ka edaspidi, nagu selgus uuringust.

*Uuring toimus 2019. aasta märtsist detsembrini ning kokku küsitleti 41 155 inimest, sealhulgas Eestist 3023 inimest. Pandeemia mõju sularahakasutusele mõõtis Euroopa Keskpank 2020. aasta suvel.

Uuringutulemuste olulisim järeldus on, et euroalal keskmisena kasutavad tarbijad müügikohtades ja isikutevahelistes maksetes endiselt valdavalt sularaha: 73% maksetest tehakse sularahas ja 27% sularahata makseviiside abil, kusjuures viimaste seas eelistatakse eelkõige maksekaarte (24%).

Riigiti on olukord väga erinev: sularaha on enim kasutusel Maltal (88% maksetest), Hispaanias ja Küprosel (83% mõlemas riigis); teiselt poolt eristuvad Soome ja Holland (vastavalt 35% ja 34%), kellele järgneb Eesti (48% kõikidest maksetest algatatakse sularahas). Huvitav on võrrelda end ka lõunanaabritega, kes on harjunud oste tehes pigem sularaha kaasas kandma – nii Lätis kui ka Leedus on sularahamaksete osakaal lausa 68%.

Väärtuse järgi moodustasid sularahatehingud euroalal 48% kõikidest tehingutest, kaardimaksete osakaal oli 41%. Siin on samuti käärid riikide vahel suured: Küprosel ja Maltal oli sularaha osakaal 73% maksete väärtusest, Hispaanias 66%. Eestis oli sularahamaksete osakaal tehingute väärtuse järgi 41%, kõige väiksem oli see Prantsusmaal, Soomes, Luksemburgis ja Hollandis (veerand koguväärtusest või vähem).

Millest sõltub maksevahendi valik?

Uuringutulemused näitavad, et tarbijate makseharjumused ja hoiakud on euroala riikides väga erinevad. Makseharjumused ei erineva märkimisväärselt mitte ainult riigiti, vaid ka elanikkonna eri rühmades, sõltudes nii demograafilistest teguritest kui ka juurdepääsust erinevatele maksevahenditele (nt sularahale). Makse toimumise hetkel sõltub valik sellestki, milliseid maksmise võimalusi müügikoht pakub või eelistab ja kas maksjal on parasjagu kaasas sularaha või pangakaart.

Maksevahendi valik sõltub suuresti ka makse suurusest. Euroalal keskmisena tehakse 92% kuni 5 euro suurustest maksetest sularahas. Maksesumma suurenedes sularaha osakaal väheneb ning vaid kolmandik üle 100 euro suurustest maksetest tehakse sularahas ja kasutatakse pigem kaardimakset või maksekorraldusega maksmist.

Kaardiga maksmist eelistavad pigem nooremad inimesed ja linnaelanikud. Soopõhiselt ei ole märgatavaid erinevusi, kuid pisut suurem on kaardiga maksmise valmidus meeste seas. Sularahamaksete osakaal on kõrgem 65aastaste ja vanemate inimeste seas.

Uuring toob ka välja, et kui isikutevahelistes maksetes, kohvikutes, restoranides ja majutusasutustes eelistatakse maksta pigem sularahas, siis kaardimakset või muid sularahata makseviise kasutatakse enam kestvuskaupade ostmisel ja bensiinijaamades.

Viipemaksed

38% kõigist kaardimaksetest euroalal tehakse viibates. Siin on erinevused riigiti taas väga suured ja sõltuvad paljuski sellest, millal riigis viipemakseid juurutama hakati. Olulist rolli mängivad kindlasti ka viipemaksele seatud limiidid, mis 2019. aastal olid 25–50 eurot. Kõige suurem oli viipemaksete osakaal kõikides kaardimaksetes uuringuperioodil Slovakkias (77%), järgnesid Kreeka (73%) ja Sloveenia (71%). Kõige madalam oli viipemaksete osakaal Belgias (16%), kuid ka Eestis oli uuringuperioodil teiste riikidega võrreldes kõvasti kasvuruumi (35%).

Säästud sularahas

Uuringutulemused näitavad, et 34% vastanutest hoiavad sääste sularahas. Säästude all on silmas peetud sularaha, mida hoitakse lisaks igapäevaselt rahakotis olevale ja tarbimiseks mõeldud sularahale. Sularahas säästmisel kindlustatakse end võimalike kriiside vastu või olukordadeks, kus elektroonilised maksekanalid (nt kaardimakse) ei tööta. Kõige enam hoitakse sularaha Maltal, Küprosel ja Slovakkias, kus sularahas omab sääste pool elanikkonnast, ning palju ei jää maha ka Eesti (46% elanikkonnast on säästud sularahas). Euroalal keskmisena hoiab kolmandik elanikest sularaha varuks kuni 100 euro ulatuses, umbes pooltel elanikest on sääste 100–1000 eurot ja suuremat kui 1000eurost varu hoiab 7% vastanutest. Eestis on alla 100eurone sularahavaru veerandil vastanutest, pisut enam kui pooltel on varuks 100–1000 eurot ja koguni kümnendikul vastanutest 1000–5000 eurot.

Pandeemia mõju maksekäitumisele

2020. aasta suvel mõõtis Euroopa Keskpank pandeemia mõju sularahakasutusele. Küsitleti tuhandet elanikku igas riigis. Selle uuringu järgi on 40% elanikest peale pandeemia puhkemist hakanud vähem sularaha kasutama ning enamik plaanivad vähendada sularahatehinguid ka edaspidi. Põhjustena toodi välja elektrooniliste maksete mugavamaks muutumine, näiteks tõstsid pangad viipemakse limiiti 50 euroni. Lisaks kardeti sularaha kaudu viiruse levimist või nakatumist suheldes kassapidajaga. Euroopa Keskpanga tellitud uuringud on näidanud, et Covid-19 viiruse saamise tõenäosus ei ole suurem võrreldes muudelt pindadelt nakkuse saamise tõenäosusega. Oluline mõju oli ka riikide valitsuste soovitustel teha võimalusel pigem kontaktivabasid makseid.

Eesti elanikud eristuvad siin muust Euroopast selle poolest, et vaid 14% vastanutest tõi välja kartuse nakatuda sularaha või müntidega kokkupuutel, samal ajal kui näiteks Portugalis, Iirimaal ja Hispaanias on see hirm kandval osal elanikkonnast. Samal ajal vaid veerand vastanutest Eestis märkis, et nad vähendasid pandeemia ajal sularahakasutust.

Kokkuvõtvalt selgub uuringust, et kuigi sularaha on euroalal kõige levinum maksevahend, kasvab stabiilselt kaardimaksete ja muude sularahata maksevahendite kasutamine. Pandeemia andis hoogu juurde kontaktivabade maksete tegemisele. Samas peavad inimesed oluliseks, et nad saaksid kasutada erinevaid makseviise ja et sularahas maksmise võimalus säiliks ka edaspidi.

Taustinfo

2019. aastal korraldas Euroopa Keskpank teist korda euroala tarbijate makseharjumuste uuringu. Kui 2016. aasta uuringus oli fookuses sularahakasutus, siis seekord lisaks sularaha- ja kaardimaksetele isikutevahelised maksed, internetiostud ja arvete alusel tehtud maksed. Uuring toimus 2019. aasta märtsist detsembrini ning kokku küsitleti 41 155 inimest, sealhulgas Eestist 3023 inimest.

Täismahus raport

Euroopa Keskpanga pressiteade samal teemal

 

Lisainfo:
Mart Siilivask
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee