• Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 77 miljonit eurot (1,2% SKPst) ja vähenes 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes enam kui kolm korda. Ülejäägi vähenemist põhjustas peamiselt kaupade konto puudujäägi märkimisväärne kasv ja teenuste konto ülejäägi kahanemine.
• Maksebilansi finantskonto järgi oli kapitali netoväljavool^[1] 75 miljonit eurot. Selle põhjustasid ettevõtete võlaväärtpaberite lunastamised ja pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse.
• Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et kvartali jooksul kasvasid Eesti residentide väliskohustused 121 miljoni võrra rohkem kui välisnõuded.
• Eesti residentide võlanõueded vähenesid kvartaliga 93 miljonit eurot, võlakohustuste[2] oma aga 193 miljonit eurot.

2018. aasta kolmandas kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 77 miljonit eurot. Kaupade konto puudujääk oli viimaste aegade suurim ehk 348 miljonit eurot, 73% rohkem kui 2017. aasta kolmandas kvartalis. Kaubavahetuse puudujääk kasvas eelkõige seetõttu, et vähenes vahenduskaupade netoeksport ning suurenes masinate ja seadmete, metalli ja metallitoodete ning farmaatsiatoodete sissevedu. Teenuste konto ülejääk ulatus 526 miljoni euroni – eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes see pisut vähenes. Samas püsisid teenuste käibed rekordiliselt suured, teenuste eksport kasvas aastaga 7% ja import 14%. Investeerimistulude netoväljavool oli 226 miljonit eurot ehk 7% vähem kui aasta tagasi ja selle taga oli põhiliselt mittefinantsettevõtete otseinvesteeringutulu netoväljavoolu kahanemine. Kapitalikonto ülejääk oli 92 miljonit eurot ehk 63% rohkem kui aasta tagasi ja seda eelkõige seetõttu, et erinevalt 2017. aasta kolmandast kvartalist tänavu kolmandas kvartalis saastekvoote ei ostetud. Investeerimistoetuste maht jäi samaks.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (–) olid 2018. aasta kolmandas kvartalis 169 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes taas netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

2018. aasta kolmanda kvartali maksebilansi finantskonto järgi tehti Eestist välismaale investeeringuid 75 miljoni euro võrra rohkem kui välisriikidest Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid mittefinantsettevõtete võlaväärtpaberikohustuste lunastamised ja pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. Investeeringute netosissevool pangandussüsteemi[3] kaudu oli 233 miljonit eurot ja toimus tänu residentide kodumaiste hoiuste vähenemisele ja Eesti pankade poolt residentidele antud laenudele. See võimaldas residentidel omakorda kulutada rohkem raha kaupade ja teenuste impordile ja vähendada oma võlakohustusi. Otseinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu 137 miljoni euroga. Selle põhjuseks oli mittefinantsettevõtete ja krediidiasutuste Eestis teenitud kasumite reinvesteerimine.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus välisnõudeid 7,3 miljardi euroga (29% nelja viimase kvartali SKPst).

Koguvälisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 4 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (16% nelja viimase  kvartali SKPst). Kvartali jooksul vähenesid nii võlanõuded kui ka võlakohustused.

Üksikasjalikumat infot maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla kohta vt lingilt välissektori statistika.

2018. aasta esialgse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 12. märtsil 2019 kell 8.

Taustinfo

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikaga eraldi statistikateate ja majanduspoliitilise kommentaari.

Maksebilansi statistikateates kirjeldatakse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla peamisi muutusi. Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Andres Lauba
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0725
E-post: [email protected]