Orsolya Soosaar, Lauri Matsulevitš ja Katri Urke, Eesti Panga ökonomistid

Eesti tööturu seis ei näidanud eelmise aasta jooksul otsustavat paranemist. See oli ootuspärane, sest muutused majandusaktiivsuses jõuavad tööturule hilinemisega ja majandus on pikaajalisest langusest oodatust aeglasemalt taastunud. Hõive kasvu hoiab tagasi ka tööjõureserv ettevõtete sees, sest majanduslanguse ajal ei vähendanud ettevõtted töötajate arvu samal määral, kui kahanes toodangumaht. Ettevaates on positiivseks signaaliks see, et maksu- ja tolliameti registriandmetel ei vähene tööhõive enam nii kiiresti kui varem ja ka tööandjate ootused tulevikuhõive suhtes on paranenud. Peamiseks riskiteguriks on praegu USA-Iraani konflikti mõju energiahindadele ja ettevõtete kindlustundele.

Töölepingu alusel palka saanute arv muutus aasta kokkuvõttes vähe nii avalikus kui ka erasektoris. Avalikus sektoris suurenes see veidi tänu töötajate arvu kasvule tervishoiu ja sotsiaalkaitse valdkonnas. Erasektoris kahanes töötajate arv 0,6%. Positiivselt paistsid silma töötlev tööstus ja ehitus, kus tänu väliskeskkonna taastumisele ja intressikeskkonna paranemisele elavnes ka nõudlus uute töökäte järele ning kuude lõikes palgasaajate arv veidi suurenes. Teenuste sektoris aga väheneb palgasaajate arv endiselt, sest seda sektorit tabas majanduslangus hiljem ja 2025. aasta kestel oli sisenõudlus nõrk. Tööandjate ootused hõive edasise arengu suhtes muutusid 2025. aasta jooksul optimistlikumaks, kuid hiljuti alanud USA-Iraani konflikt murendab kindlustunnet taas.

Tööpuudus püsis pea terve eelmise aasta vältel 7,5% ehk samal tasemel kui aasta varem. Registreeritud töötus on kahanenud juba üle kahe aasta ning ka tööjõu-uuringul põhinev tööpuuduse hinnang langes aasta viimases kvartalis 6,4%ni. Vähenemine ei tulenenud suuremast hõivest, vaid hoopis tööturul aktiivselt osalevate inimeste arvu kahanemisest. Noorte töötuse määr kerkis aasta kokkuvõttes 20,7%ni ning on pärast koroonaviiruse kriisi püsinud kõrgel tasemel. Sellesse on panustanud kriisid, millel on tööturule sisenejatele suur mõju, sest ettevõtted ei palka töötajaid sama aktiivselt kui headel aegadel. Samuti mõjutab noorte tööturunäitajaid see, et 15–24aastaste seas kasvab 15–19aastaste osakaal, kes on kooliõpingute tõttu väiksema tõenäosusega tööturul aktiivsed ja tööga hõivatud ning otsivad suurema tõenäosusega alles esimest töökohta.

Palgakasv aeglustus mullu 5,6%-le, aasta varem oli see 8,1%. Aeglustumisse panustas avalik sektor: hariduses ja tervishoius jäid kollektiivselt kokku lepitud palgatõusud tagasihoidlikuks. 2026. aastal on oodata avaliku sektori palgakasvu uut hoogustumist, sest seda toetavad õpetajate juba jõustunud 10% suurune palgatõus ning tervishoius 4,5% tõusnud miinimumtunnitasu. Erasektori palgakasvu aeglustas mõnevõrra maksumuudatustest tingitud palgamaksete ajastamine nii aasta esimeses kui ka viimases kvartalis. Erasektoris oli palgakasv tugevam töötlevas tööstuses ja ehituses, peegeldades tööandjate hõiveootuste paranemist ja suuremat tööjõunõudlust nendes valdkondades.

Tutvu värske Tööturu Ülevaatega

• Tööturu Ülevaate esitluse slaidid

Eesti Panga kõneisikute pildid on Eesti Panga fotopangas.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
tel 5692 0930
meediapäringud [email protected]