• Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest on Eesti välismaiste otseinvesteeringute positsiooni mahult suhtena SKPsse 2015. aasta lõpu seisuga uute Euroopa Liidu liikmesriikide seas Ungari järel teisel kohal
• Eesti jooksevkonto oli 2015. aastal taasiseseisvusaja suurimas ülejäägis
• Mullu kahanesid nii kaupade ja teenuste eksport kui ka import, seejuures import rohkem
• Jooksevkontot mõjutasid suured panganduses makstud dividendid

Eesti maksebilansi jooksevkonto oli 2015. aastal korrigeeritud andmetel 447 miljoni euroga taasiseseisvusaja suurimas ülejäägis. See aga ei kajasta niivõrd Eesti ekspordi tugevust, kuivõrd kaubavahetuse mahu üldist vähenemist. Kuigi nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import kahanesid, põhjustas impordi kiirem kokkutõmbumine kaupade-teenuste ülejäägi kasvu. Jooksevkonto ülejäägi suurenemise põhjustas ka investeerimistulude aeglasem väljavool, kuna aasta keskel maksti pangandussektoris erakorralisi suuremahulisi dividende (väljavoolu vähendas eelkõige dividendidelt Eesti riigile makstud tulumaks). Euroopa Liidu tõukefondidest laekus taristuobjektide arendamiseks veidi enam  vahendeid kui 2014. aastal. Kapitali väljavool finantskontolt oli ühe miljardi euro võrra suurem kui sissevool ning põhilised väljavoolukanalid olid portfelli- ja muud investeeringud.

Kesk- ja Ida-Euroopa riike vaadates on Eesti riiki tehtud välismaiste otseinvesteeringute positsiooni mahult suhtena SKPsse uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest Ungari järel teisel kohal – 2015. aasta lõpu seisuga oli välismaiste otseinvesteeringute positsiooni maht Eestis peaaegu sama suur kui tolleaastane sisemajanduse koguprodukt.  

Loe täpsemalt Eesti 2015. aasta maksebilansi aastaraamatust.

Eesti Pank avaldab maksebilansi aastaraamatu igal sügisel möödunud aasta kohta. Maksebilansi aastaraamat sisaldab välissektori statistika kolme põhidokumendi – maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla – detailset analüüsi nii riikide kui ka tegevusalade võrdluses koos ülevaatlike tabelite ja joonistega. Aegread katavad kuni kümme aastat. Tänavune aastaraamat sisaldab teist korda Eesti välissektori võrdlust teiste Euroopa Liidu riikide omadega.

Aastaraamatus on toodud põhjalik maksebilansi statistika metoodika kirjeldus, mis seletab lahti maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla mõisted ning statistika koostamise süsteemi ja praktika Eestis. Lisaks on toodud statistika koostamise õiguslikud alused ning andmete avaldamise ja korrigeerimise põhimõtted.

Käesolev maksebilansi aastaraamat on järjekorras juba kuueteistkümnes.

Maksebilansi ingliskeelne aastaraamat 2015. aasta kohta avaldatakse Eesti Panga veebilehel 30. septembril 2016.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: [email protected]
Meediapäringud: [email protected]