Uuring: Eesti elanikud ja ettevõtted hindavad siinseid makselahendusi kõrgelt

Postitatud:

13.12.2023

Tiina Soosalu, Eesti Panga maksekeskkonna arendamise ekspert
Martti Näksi, Eesti Panga sularaha käitluse allosakonna juhataja

Sel sügisel Eesti Panga tellimusel tehtud maksekäitumise uuringutest* selgus, et Eesti inimeste ja ettevõtete rahulolu Eestis pakutavate makselahenduste mugavuse, kaasaegsuse ja turvalisusega on väga suur. Samal ajal teeb nii elanikele kui ka ettevõtetele muret petturite rohkus. 1- ja 2sendiste käibelt kaotamist toetab üle poole vastajatest.

Eesti elanikud teevad oma igapäevaoste valdavalt poes kohapeal (88% vastanuist). Nende vastajate osa, kes tellivad peamiselt internetist, on langenud 3%ni. Eelmisel küsitlusperioodil 2021. aastal, kui kehtisid koroonaviirusest tingitud piirangud, ostsid valdavalt poest 84% vastanutest. E-ostlejaid on keskmisest enam noorte ja kõrgema sissetulekuga inimeste seas.

Pangakaardiga maksmist nimetasid kõige sagedamaks valikuks 82% elanikest. Juurde on tulnud neid, kes eelistavad pangakaardi asemel nutitelefoni või -kella (8%). Alla 30aastaste seas makstakse nutiseadmega märksa sagedamini (21%). Nii nagu paari aasta eest eelistavad ka tänavu 10% vastanutest maksta peamiselt sularahas. 86% vastanutest kasutab sularaha igapäevaostudeks vähemalt paaril korral kuus või sagedamini. Enim kasutatakse sularaha olukordades, kus kaardimakset pole võimalik teha, samuti väikesteks makseteks ja eraisikutevahelisteks makseteks. Sularaha ei kasuta ostude tegemisel 14% vastanutest. Need osakaalud on jäänud samaks kui 2021. aastal.

Uuringu tulemustest selgub ka, et sularahaostude lõpphinna ümardamise ning 1- ja 2sendiste käibelt kaotamise poolt on 52% ja vastu 30% vastanutest. Osakaalud on jäänud samaks kui eelmises uuringus 2021. aastal. Toetus päris sularahavabale ühiskonnale on aga eelmise uuringuga võrreldes vähenenud 6%: täiesti sularahavaba ühiskonda pooldaks 21%, selle vastu on aga 51% vastanutest.

Inimeste hinnang sularaha kättesaadavusele on jäänud suuresti samale tasemele kui 2021. aasta uuringus. 49% vastanutest väidavad, et sularaha kättesaadavus ei ole muutunud, 10% arvates on sularaha kättesaadavus viimase aastaga paranenud ning 23% arvavad, et kättesaadavus on halvenenud. Enim eelistatakse sularaha võtta sularahaautomaadist (89%). Vähe on neid, kelle esimene eelistus on võtta sularaha välja pangakontorist (3%) või poekassast (3%).

Isikutevahelist raha küsimise lahendust mobiilipangas1 on kasutanud 33% vastajatest, kuid selle lahenduse kasutajaid on rohkem alla 30aastaste seas (57%). Kuigi lahenduse kasutajaid on juurde tulnud, ei ole suurem osa elanikkonnast seda kasutanud või isegi ei tea, et selline lahendus üldse olemas on (16%).

Pilt

Eesti elanike hinnangud pankade pakutavatele makselahendustele on väga kõrged: makselahenduste mugavus ja kaasaegsus sai vastajatelt viiepallisüsteemis 4,4 punkti, turvalisus 4,2 punkti. Kõik hinnangud on 2021. aastaga võrreldes pisut tõusnud. Samal ajal väljendasid paljud vastajad muret aktiivselt tegutsevate petturite üle, mistõttu ei tunne makseteenuste kasutajad end turvaliselt. Vastanute hulgas oli ka neid, kes on ise petturite tõttu kahju kandnud. Pettuste teema suur aktuaalsus viitab ühest küljest probleemi ulatusele, kuid teisest küljest näitab, et inimesed on teadlikumad ja seega loodetavasti ettevaatlikumad.

Sel aastal tehti esimest korda ettevõtete maksekäitumise uuring, millest selgus, et panka valides on ettevõtete jaoks kõige olulisemad vajalike teenuste olemasolu (60% vastajatest), teisel kohal on teenuste hind (55%). Väga oluliseks peetakse ka head klienditeenindust (50%), panga positiivset kuvandit ja seda, et laenutingimused oleksid soodsad ja/või investeerimisvõimalused head. Suurematel ettevõtetel on pankadele suuremad ootused – sobivad laenutingimused ja soodsad hoiuseintressid ning head investeerimisvõimalused on neile palju tähtsamad kui väiksematele ettevõtetele.

64% ettevõtetest hoiavad arvelduskontot vaid ühes pangas. Ettevõtted, kus on 50 või enam töötajat, kasutavad valdavalt aga vähemalt kahe panga teenuseid. 250 ja enama töötajaga ettevõtetest on aga lausa veerandil konto neljas või enamas pangas. Peapõhjus, miks hoida kliendisuhet mitme pangaga, on see, et toodete ja teenuste hind ja mugavus on eri pankades erinevad; seda mainisid 62% vastajatest. Olulisuselt teine põhjus on see, et ettevõtte klient saaks kaupade või teenuste eest makstes valida endale sobiva panga (54% vastanutest). Muude põhjuste seas mainisid ettevõtted ka riskide hajutamist ja emaettevõtte soovitust.

Vaid 9% uuringus vastanud ettevõtetest saavad makseid teha ka tõrgete korral, näiteks siis, kui kassasüsteem ei tööta, puudub elekter ja/või andmeside. Väiksemate ettevõtete ettevalmistus nendeks olukordadeks on veelgi tagasihoidlikum. Üle 50 töötajaga ettevõtetes on olukord pisut parem. Ettevalmistusi teinud ettevõtted mainisid peamiselt sularahavaru ja IT-teenust nt küberrünnakute vastu. Vähemal määral mainiti varugeneraatorit, mis aitab elektrikatkestuste korral, valmidust minna makseid tegema pangakontorisse kohapeale, ajakriitiliste maksete eelkinnitamist jms.

Pilt

Nii nagu eraisikud annavad ka ettevõtted makselahenduste mugavusele, kaasaegsusele ja turvalisusele kõrged hinnangud. Viiepallisüsteemis hinnati mugavust 4,3 punkti vääriliseks, turvalisus ja kaasaegsus said võrdselt 4,2 punkti. Kõige sagedasem mainitud mure oli petturite rohkus. Pankade pakutavaid teenuseid peavad ettevõtted enamasti heaks ja piisavaks.

Väga headest hinnangutest hoolimata annavad mõlemad uuringud ja detailsem tagasiside kinnitust, et teenuseid saab teha veelgi paremaks. Ootus on uudsetele lahendustele maksete tegemiseks nagu näiteks maksmine QR-koodiga või inimeste vahel telefonidega. Samuti on ootus e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks, sest neid on ka petturitel pankade lahendustes keerulisem üle kavaldada.

Ole ettevaatlik, pettureid on palju!

  • Pank või muu ametiasutus ei küsi kunagi telefoni või meili teel sinu pangakaardi numbrit, CVV-koodi, panga kasutajatunnust ega PIN-koode. Kui sa oled sellise kõne või kirja saanud, on ilmselt tegu pettusega.
  • Kui soovid oma pangaasju ajada, siis sisene internetipanka või mobiiliäppi nii nagu tavaliselt. Ära kasuta selleks sõnumi või meiliga saadetud linke.
  • Kindlasti ei tasu salvestada kahtlaste või soovimatute sõnumite ja meilide manuseid.
  • Postifirmad ei küsi sõnumi teel raha, et oma paki eest maksaksid. Kui saad sellise sõnumi, on ilmselt tegemist pettusega.
  • Kui saad kahtlase telefonikõne, siis targem on see katkestada, eriti siis, kui helistaja ei räägi su emakeeles.

1 See lahendus laseb mobiiliäpis sõbrale või tuttavale raha küsimise sõnumi saata SMSi, meili või muu kanali kaudu. Maksja saab kogu vajaliku info (summa, kontonumber) automaatselt ja peab ise vaid makse kinnitama. Lahendust saab kasutada pangasiseselt.

*Eesti Pank tellis 2023. aastal kaks uuringut:

Eesti elanike maksekäitumise uuringu viis läbi RAIT Faktum&Ariko. See kestis 4. augustist 6. septembrini ning üle Eesti oli 1020 vastajat.

Eesti ettevõtete uuringu viis läbi Kantar Emor. See kestis 25. septembrist 12. oktoobrini ning vastajateks oli 531 ettevõtet kõikidelt tegevusaladelt.


 

Täna kell 11–12.15 tutvustavad Eesti Panga maksekeskkonna arendamise ekspert Tiina Soosalu ja sularaha käitluse allosakonna juhataja Martti Näksi eraisikute ja ettevõtete maksekäitumise uuringu tulemusi. Infotundi saab jälgida otseülekandena Eesti Panga veebilehel, Facebook Live'is, YouTube'i kanalil või Slido keskkonnas. Küsimusi saavad ajakirjanikud ja teised ülekande jälgijad esitada Slido keskkonnas. Anonüümseid küsimusi ette ei loeta ja eelisjärjekorras on ajakirjanike küsimused. Infotund kestab kuni 1 tund 15 minutit.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
5275 055
[email protected]