• 2016. aastal hakkasid kolm Eesti panka väljastama viipekaarte ja aasta lõpuks oli neid 4% kõikidest pangakaartidest
• Eeldatavasti on selle aasta lõpuks 80% kaardimakseterminalidest viipemakse võimalusega

Möödunud aastal hakati Eestis väljastama viipekaarte, mis on mujal maailmas juba laialt levinud. Aasta lõpuks moodustasid viipekaardid juba 4% kõigist Eestis välja antud pangakaartidest. Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. See tähendab, et makset saab teha senisest veel kiiremini. Praeguseks on suurem osa uutest väljastatavatest pangakaartidest viipekaardid. Mullu väljastasid viipekaarte Swedbank, LHV Pank ja Nordea Pank, tänavu lisandub SEB Pank.

Selleks, et viipekaardiga saaks viipemakset teha, peab seda võimaldama ka makseterminal. 2016. aasta lõpus moodustasid viipemakseterminalid ligikaudu kolmandiku kõikidest makseterminalidest (kokku oli kasutusel üle 35 000 makseterminali). Pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale juba umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega.

Mujal maailmas on viipemaksed juba laialt kasutusel. Esimesed viipekaardid anti välja Ühendkuningriigis 2007. aastal. Praegu on seal iga neljas kaarditehing viipemakse. Euroopas on viipemaksed enam levinud veel Tšehhis, Poolas, Ungaris ja Slovakkias. Kaugematest riikidest võiks esile tõsta Kanada, kus enamik väljastatud kaartidest on viipekaardid ja 80% kaupmeeste juures on võimalik neid kasutada. Kanadas on iga kümnes kaardimakse viipemakse. Austraalias on samuti üle poole elanikest viipekaardiga maksnud.

Euroalal saab enamikus riikides teha viipekaardiga PIN-koodi sisestamata kuni 25 euro suurusi makseid, kuid see limiit on riigiti erinev. Eesti pangad leppisid kokku, et esialgu saab Eestis viipemaksega tasuda kuni 10 euro suurusi summasid. Pankade sõnul moodustavad kuni 10eurosed kaardimaksed enam kui 60% kõikidest kaardimaksetest. Viipekaartide puhul võidakse kontrollida, kas kaart kuulub kaardiomanikule, PIN-koodi küsimisega igal kolmandal või neljandal maksel või kui täitunud on teatud summa. Ka Eesti pangad võivad edaspidi ühisel kokkuleppel viipemakse maksimumsummat suurendada.

Pankade sõnul on viipekaartide puhul peljatud seda, et viipemakseterminali juures kaart aktiveerub ja tasub omaniku teadmata kellegi teise summasid. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest. Siiski peab kaardiomanik meeles pidama, et nii nagu iga kaardi kadumist märgates tuleb ka viipekaardi kadumise korral võtta kiiresti ühendust pangaga ja lasta kaart sulgeda. Kaardile on võimalik seada ka päevalimiit;  soovi korral saab viipemakse võimaluse hoopistükkis sulgeda. Viipekaardi kohta saab täpsemat teavet pankadest, kes kaarte väljastavad.  

2016. aasta lõpus olid Eesti pangad välja andnud 1,8 miljonit pangakaarti, millest 82% moodustasid deebetkaardid ja 18% krediitkaardid.

• Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide statistika

Järgmise maksekeskkonna kommentaari avaldab Eesti Pank 27. aprillil. 

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965
E-post: [email protected]
Meediapäringud: [email protected]