Eesti Panga investeerimispoliitika
Eesmärk
Dokumendi eesmärk on selgitada Eesti Panga investeerimisportfelli rolli, eesmärke, riskitaluvust ja peamisi piiranguid. See on panga reservide paigutuse määramise ja haldamise üldine suunis.
Reservid
Eesti Panga reservide alla kuuluvad kõik Eesti Panga finantsvarad, välja arvatud rahapoliitilisel eesmärgil hoitavad varad. Finantsvarad on nomineeritud nii eurodes kui ka välisvaluutas.
Investeerimisportfelli ei kuulu kaks panga välisvarana hoitavat varaklassi: kuld ja Rahvusvahelise Valuutafondi SDRid. Eesti Panga kullavarud on suhteliselt väikesed ja neid hallatakse passiivselt. Eesti Pangale kuulub ka Rahvusvahelise Valuutafondi emiteeritud arvestusühikud (Special Drawing Rights, SDR), mida Eesti Pank hoiab Rahvusvahelisele Valuutafondile sissemakstud kapitali kvoodina. SDRe – nagu kuldagi – ei hallata aktiivselt.
Lähtekohad keskpanga investeerimisportfelli investeerimisel
Reservide haldamisel lähtub Eesti Pank järgmisest üldpõhimõtetest.
Lähtume eeldusest, et finantsturud on enamasti efektiivsed, kuid selle tase varieerub eri turgudel ja eri aegadel. Eesti Pank investeerib suurema osa oma reservidest efektiivsetel turgudel ja usume, et väikese kuluga indekseeritud investeerimisstrateegiad nendel turgudel on üldjuhul kõige sobivam investeerimismeetod. Stabiilne ja hajutatud jaotus erinevate ja piisavalt väikese korrelatsiooniga varaklasside vahel on seega üldpõhimõte, millest Eesti Pank strateegilise varajaotuse puhul lähtub.
Lühema aja jooksul ei pruugi efektiivsus olla finantsturgudel täielik. Seetõttu on äärmiselt tähtis, et investeerimisportfelli varad oleksid hajutatud. Turgude lühiajaline ebaefektiivsus õigustab ka ajutisi kõrvalekaldeid varade pikaajalisest paigutusest (nn aktiivne juhtimine) eesmärgiga parandada investeerimisportfelli üldist tulu- ja riskisuhet.
Reservide haldamisel järgime jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise põhimõtteid, mille raames teadvustame muu hulgas kliimariski kui finantsriski. Seetõttu on kliimamuutusest tulenevate füüsiliste riskide ja süsinikuneutraalsele majandusele üleminekuga seotud riskide ning võimaluste arvesse võtmine vastavuses Eesti Panga kui keskpanga mandaadi ja usalduskohustusega.
Investeerimisportfelli eesmärgid
Eesti Pank hoiab reserve selleks, et tagada eurosüsteemi usaldusväärsus, toetada Eesti majandust ja finantssüsteemi ning kaitsta Eesti Panga rahalist sõltumatust.
Selleks, et tagada eurosüsteemi usaldusväärsus, vajab eurosüsteem piisavalt likviidseid välisvaluutas varasid, et teha rahapoliitika teostamiseks tarvilikke välisvaluutatehinguid. Seetõttu investeerib Eesti Pank osa reservidest euroalavälistesse varadesse, mille puhul jäetakse valuutarisk teadlikult maandamata.
Eesti Panga reservid on osa riigi rikkusest ning moodustavad puhvri, mida saab majandus- ja finantsšokkide ning muude erakorraliste asjaolude korral võtta kasutusele viimase võimalusena.
Rahaline sõltumatus on tähtis tegur, mis tagab keskpanga võime saavutada rahapoliitika peamine eesmärk ehk hinnastabiilsus. Nagu on sätestatud Maastrichti lepingus, peab rahapoliitika teostamine toimuma valitsusest sõltumatul. Eesti Panga strateegia näeb ette, et rahalise sõltumatuse säilitamiseks peab portfelli investeeringutelt teenitud tulu katma Eesti Panga kulud.
Investeerimisportfelli haldamise põhimõtted
Arvestades Eesti Panga reservide rolli, kehtivad varade juhtimisel kolm peamist põhimõtet: säilivus, likviidsus ja tulusus.
Iga finantsinvesteering toob kaasa teatava riski, seega ei saa säilivust tõlgendada kui riski täielikku kõrvaldamist. Eesti Panga jaoks tähendab säilivus reservide väärtuse hoidmist pika aja jooksul. Selle saavutamiseks jaotatakse portfell eri varaklasside vahel, hoides seega tänu investeeringute hajutatusele võimalikke kahjumeid teatud kindlusega vastuvõetaval tasemel. Eesti Panga juhatus hindab vastuvõetavat riskitaset igal aastal.
Eesti Panga eesmärgi täitmiseks peab osa reservidest olema likviidne. Eurosüsteemi usaldusväärsuse tagamiseks peab välisvaluutatehinguteks hoitavaid reserve olema võimalik realiseerida kiiresti ja minimaalse kahjumiga.
Samuti on oluline reservide tulusus. Investeeringutelt teenitava tulu eesmärk on katta panga kulud ning aidata kaasa kapitali ja reservide kasvule, et tugevdada Eesti Panga võimet saavutada oma eesmärke.
Väärtustame investeerimisprintsiipe, mis vastavad kestliku arengu eesmärkidele ning on muu hulgas kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkidega, kaasa arvatud süsinikuheitmete vähendamine ning kliimaneutraalse investeerimisportfelli saavutamine aastaks 2050.
Juhtimine
Otsused Eesti Panga investeerimisportfelli kohta võetakse vastu neljal tasandil. Peale kinnitamist juhatuse istungil otsustab ja vastutab strateegilise varajaotuse, portfelli suuruse, selle koosseisu ja peamiste riskipiirangute kehtestamise eest Eesti Panga president. Presidenti nõustab otsustes normportfelli komisjon. Komisjoni liikmed nimetab ametisse keskpanga president ning selle tööd juhib investeerimisvaldkonna eest vastutav asepresident. Komisjon koguneb vähemalt kord kvartalis. Strateegiline varajaotus vaadatakse üle vähemalt kord aastas.
Teisel tasandil kinnitab investeerimisvaldkonna eest vastutav asepresident investeerimisportfelli koostamise metoodika.
Kolmandal tasandil kinnitab finantsturgude osakonna juhataja investeeringuks sobilikud instrumendid ning täiendavad riskipiirangud.
Neljandal tasandil rakendavad kokkulepitud investeerimisportfelli portfellihaldurid, kes saavad kindlaksmääratud riskipiirangute ulatuses võtta normportfelli suhtes aktiivseid positsioone. Portfelli investeerimise tasandil võib pank kaasata ka väliseid varahaldureid.
Riskihalduse ülesanne on kindlustada, et investeeringutega seotud riskid toetaksid Eesti Panga eesmärkide täitmist. Riskihaldurid vastutavad portfelli tulemuste arvutamise eest, jälgivad portfelli vastavust riskipiirangutele ning annavad juhatusele regulaarselt aru portfelli tulemuste ja riskipiirangute täitmise kohta.
Investeerimisportfelli parameetrid
Selleks, et Eesti Panga reserve kaalutletult investeerida, määratakse kindlaks investeerimisportfelli peamised parameetrid: investeerimishorisont, tulueesmärk ja riskimõõdikud. Nende parameetrite alusel koostatakse strateegiline varajaotus, mis määrab investeerimisportfelli jagunemise erinevate varaklasside vahel.
Investeerimishorisont
Eesti Pank arvutab oma raamatupidamisliku kasumi ja kahjumi välja kalendriaasta põhiselt ning määrab sellega panga kapitali ja reservide muutuse koos (kasumi korral) riigieelarvesse kantava summaga. Investeeringute juhtimisel kasutatakse aga kalendriaastast pikemat investeerimishorisonti, mis on seatud viieks aastaks. Pikema investeerimisperspektiivi põhjendus on see, et välisvaluutainterventsioone kõrvale jättes ei pea Eesti Panga reservid olema kohe realiseeritavad ning pikem investeerimishorisont võimaldab saavutada portfellis parema riski ja tulu suhte.
Tulueesmärk
Kuigi reservide kaks esimest eesmärki ei mõjuta otseselt portfelli tulueesmärki, määrab kolmas eesmärk ehk rahaline sõltumatus investeerimisportfellilt oodatava tulu. Portfelli tootlus peaks pikas vaates katma panga tegevuskulud. Oluline on rõhutada, et tulueesmärk arvestatakse viieaastase investeerimisperioodi keskmisena ja seda ei saa saavutada ilmtingimata igal kalendriaastal.
Riskid
Investeerimisportfelliga on seotud erinevad riskid. Peamised riskid on:
- tururisk (kahjum, mis võib tekkida, kui investeeritud varade hinnad liiguvad ebasoodsas suunas);
- valuutarisk (kahjum, mis võib tekkida, kui valuuta, milles vara on nomineeritud, odavneb euro suhtes);
- krediidirisk (kahjum, mis võib tekkida, kui osapool, kel on Eesti Panga ees finantskohustused, jätab need täitmata);
- likviidsusrisk (kahjum, mis võib tekkida, kui vara on tarvis ebasoodsate turutingimuste tõttu kiiresti realiseerida).
Teadvustame ka kliimariski kui finantsriski, kuid käsitleme seda mitte eraldi riskikategooriana vaid olemasolevaid riskikategooriaid (näiteks krediidi- ja tururisk) võimendava tegurina.
Investeerimisportfelli juhtimisel ei ole Eesti Panga eesmärk neid riske kõrvaldada, vaid hoida nende tase vastuvõetav. Selle saavutamiseks määratakse vajalikud riskipiirangud ja maksimaalsed riskitasemed.
Tururiski hallatakse Eesti Pangas eelkõige riskiväärtuse VaR (Value-at-Risk) ja duratsiooni abil. Kasutusel on ka tingimuslik VaR. VaR on kahju mõõde, millega hinnatakse, kui palju investeering võib kaotada etteantud ajahorisondil etteantud tõenäosusega.
Valuutariski haldamisel lähtutakse üldjuhul arusaamisest, et valuutariski aktsepteerimine ei too pikas ettevaates kaasa lisatulu. Lisaks aitab valuutariski maandamine märkimisväärselt vähendada investeerimisportfelli tulemuse kõikumist. Mõne investeeringu puhul võib valuutarisk jääda maandamata Eesti Panga eesmärkide või portfelli parema riski ja tulu suhte saavutamiseks.
Krediidiriski juhtimiseks on kehtestatud minimaalsed krediidireitingud, mis peaksid tagama usalduse väljaandjate ja vastaspooltega seotud krediidisündmuste suhtes.
Likviidsusriski haldamiseks hoitakse osa portfellist likviidsetes varades, mida saab realiseerida kiiresti ja märkimisväärsete kaotusteta.