Eesti Panga strateegia aastateks 2018–2022 on koostatud 2017. aasta esimesel poolel. Strateegia ajakohasust ja selle ülevaatamise vajadust hinnatakse igal aastal uuesti.

Strateegia annab esmalt ülevaate kõigist Eesti Panga tähtsamatest tegevustest ja ülesannetest. Seejärel on eraldi keskendutud viiele olulisele eesmärgile. Need on järgmise viie aasta arendusülesanded, mis võivad endaga kaasa tuua suuremaid muutuseid.

Eesti Panga missioon

Eesti Vabariigi keskpanga ja eurosüsteemi liikmena panustame Eesti majanduse kestlikku arengusse ja jõukuse kasvu. Hoiame hinnakasvu mõõdukana, kujundades koos teiste euroala keskpankadega ühist rahapoliitikat ja seda Eestis ellu viies. Hoiame Eesti finantssüsteemi stabiilsena, aidates kujundada finantssektori poliitikat.

Tagame kvaliteetse sularaha ning edendame turvalist ja hästi toimivat maksekeskkonda. Anname sõltumatu hinnangu majanduse olukorrale ja väljavaatele, nõustame valitsust olulistes majanduspoliitilistes küsimustes ja teeme kvaliteetset statistikat.

Eesti Panga visioon

Eesti Panga seisukohtadel ja tegevusel on kaalu nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Eesti Pank on tõhus ja uuendusmeelne organisatsioon, kus on oma valdkonnas Eesti parimad teadmised.

Eesti Panga tegevuskeskkond 2017. aastal ja olulisemad ülesanded

Eesti Panga peamised ülesanded määrab kindlaks Eesti Panga seaduse § 2. Nende ülesannete täitmisel tuleb arvestada majanduskeskkonna hetkeseisuga, finantssektori arengu ja keskpanga strateegiliste prioriteetidega.

Eesti Pank osaleb aktiivselt euroala rahapoliitika kujundamises ning sellega seotud keskpankade rahapoliitilises tegevuses ja otsustusprotsessides. Oluline on analüüsida kvaliteetselt nii kogu eurosüsteemi mõjutavaid protsesse kui ka vaid Eesti majandust puudutavaid teemasid. Pangas tehtavate majandusuuringute eesmärk on anda teavet, mille alusel langetada rahapoliitika ja finantsstabiilsusega seotud otsuseid, ning pakkuda keskpanga ekspertidele ja juhtidele tuge osalemiseks majanduspoliitilistes aruteludes. Analüüsi kvaliteedi tagamiseks teeb Eesti Pank koostööd nii teiste keskpankadega kui ka Eesti ja välismaiste teadusasutuste ja ülikoolidega.

Üleilmse finantskriisi haripunktiga võrreldes on euroala majandusolukord hakanud paranema. Kriisi ajal võetud erakorralised rahapoliitilised meetmed, sh negatiivsed intressimäärad ja ulatuslikud varaostukavad on aga endiselt jõus. See on lükanud rahapoliitika tegemise teele mitu uut takistust. Kuidas käituda siis, kui on vaja meetmetest väljuda, või mida teha, kui olukord hakkab uuesti halvenema ja vajadus majandust rahapoliitikaga toetada muutub veelgi suuremaks?

Keskpanga otsused raha hinna ja koguse kohta jõuavad majapidamiste ja ettevõteteni finantssüsteemi kaudu. Rahapoliitiliste otsuste majanduslik väljund on keskpanga tehingud kommertspankadega, kes väljastavad laene ja võtavad vastu hoiuseid. Rahapoliitika elluviimise käigus hinnatakse tehingupartneriks olevate pankade usaldusväärsust ja tehakse rahapoliitilisi operatsioone. Eestis tegutsevatele kommertspankadele on antud ligipääs likviidsuslaenudele ja hoiustamisvõimalustele eurosüsteemis kokku lepitud tingimustel.

Madalad intressimäärad raskendavad Eesti Panga reservide haldamist. Eesti Pank on finantsvara investeerimisel tegevuskeskkonna muutustele reageerinud ja riske hajutanud investeerimisportfelli varaklasside lisamisega. Sellegipoolest on eesmärk tagada, et teenitav tulu oleks piisav, parandamaks Eesti Panga kapitaliseeritust ja seeläbi võimet kanda kahjumeid, mis võivad riskistsenaariumite realiseerumisel tekkida. Pikaajaline eesmärk on viia Eesti Panga kapitaliseeritus eurosüsteemi keskpankade keskmise kapitaliseerituse tasemele.

Euroala ja Eesti majanduskeskkonnale on mõju avaldanud ka hiljutised poliitikasündmused. Venemaa välispoliitika agressiivsuse kasv ja konflikt Ukrainas on viinud Venemaa ja Euroopa Liidu vastastikuste sanktsioonideni. Ühendkuningriigi 2016. aasta suvisel referendumil tehtud otsus lahkuda Euroopa Liidust muudab Euroopa majanduse ebakindlamaks ja intensiivistab arutelusid Euroopa Liidu tuleviku teemal.

Üks Eesti Panga eesmärk on tagada finantssüsteemi kui terviku toimimine. Pärast finantskriisi on keskpankade roll finantsjärelevalves kogu maailmas tähtsamaks muutunud. Euroalal on vastutuse pankade järelevalve eest üle võtnud Euroopa Keskpank. Eesti Pank vastutab makrofinantsjärelevalve eest, analüüsides ja hinnates Eesti finantssektori kui terviku riske ning kehtestades sobilikul tasemel nõudeid kommertspankade kapitalile ja laenuandmisele. Kuigi nüüdseks on välja töötatud makrofinantsjärelevalve raamistik ning pankadele on kehtestatud esmased nõuded riskide vähendamiseks, peame edasi arendama keskpanga analüütilist võimekust finantsstabiilsust ohustavaid riske hinnata ja parimal võimalikul moel juhtida.

Silmas tuleb pidada Eesti finantssektori seotust Balti riikide ja Põhjamaade pangandusturuga ning pangandusväliste finantsinstitutsioonide suuremat rolli finantsvahenduses. Eesti on väga avatud Skandinaavia pangandust mõjutavatele riskidele. Lisaks finantskriise ennetavale tegevusele annab Eesti Pank oma panuse, et koostöös Eesti ning teiste Põhjamaade ja Balti riikide keskpankade ja kriisilahendusasutustega parandada kriisiolukordadele reageerimise valmisolekut. Selleks arendatakse kriisilahenduse raamistikku ja tehakse kriisiharjutusi.

Maksete valdkonnas on olulisemaks muutunud keskpanga kui järelevaataja roll ning tähelepanu keskmesse on tõusnud kiiremad ja soodsamad makseteenused, mille arendamisse panustavad nii pangad kui ka tehnoloogiaettevõtted. Eesti Pank toetab maksekeskkonna arengut, osaledes õigusraamistiku väljatöötamises ja tehes turuosalistega koostööd. Kuigi sularahas tehtud maksete osatähtsus kahaneb üha, ei ole sularaha maht majanduses vähenenud. Eesti Pank emiteerib koostöös euroala riikide keskpankade ja Euroopa Keskpangaga euroalal seadusliku maksevahendina kehtivaid pangatähti ja münte. Eesti Pank hoolitseb selle eest, et europangatähtede ja -müntide nõudlus oleks rahuldatud ja olemas oleks ringluseks vajalik käibevaru, tagab sularaha kvaliteedi ja pangatähtede kaitse võltsimise eest.

Maksesüsteemid on majanduse rahandusliku taristu keskne osa. Eesti Pank haldab arveldussüsteemi TARGET2-Eesti. See on rahapoliitika elluviimise tehniline platvorm, mille kaudu saab teha kiireid ja turvalisi pankadevahelisi rahaülekandeid. Eesti Pank liitub 2017. aasta lõpuks väärtpaberiarveldusplatvormiga TARGET2-Securities.

Eesti Pank vastutab Eesti finants- ja välissektori ning finantskontode statistika tegemise eest. Keskpanga eesmärk riikliku statistika tegijana on pakkuda kvaliteetset, usaldusväärset, ajakohast ja erapooletut informatsiooni, mida kasutatakse analüüsimisel, prognoosimisel ja poliitika kujundamisel, aga ka avalikkuse teavitamisel. Samuti osaleb Eesti Pank Euroopa majandus- ja rahaliidu statistika tegemises ja statistikametoodikate arendamises.

Eesti Panga tähtsamad arendusülesanded 2018–2022

1. eesmärk

Eesti Panga töökorraldus on senisest veel tõhusam.

Taust

Eesti Pank on viimaste aastate jooksul hakanud täitma mitut uut ülesannet. Samal ajal arenevad nii teadmised ja oskused kui ka tehnoloogilised vahendid, mis võimaldavad ülesandeid paremini ja tõhusamalt täita. Eesti Panga suhteliselt väike personali voolavus aitab kasvatada tööviljakust eeldusel, et töötajad on jätkuvalt motiveeritud ja saavad erialaselt areneda. Panga töökorralduse panevad proovile ka Eesti tööturul toimuvad muutused, näiteks kasvav paindlike ja kontoriväliste töövõimaluste loomine.

Oodatavad tulemused

  1. Eesti Panga töötajad on pädevad, pühendunud, rahul oma tööandja ja töö sisuga.
  2. Eesti Panga kulud kasvavad olemasolevate ülesannete täitmisel aeglasemalt kui Eesti SKP jooksevhindades.
  3. Tõhusus paraneb, st sama töö tegemine nõuab viie aasta pärast vähem aega.

Tegevused ja vahendid

  1. Töötajate pädevuse suurendamiseks planeeritakse igal aastal koolitusteks vähemalt 250 000 eurot, mis peaks tagama töötajatele võimaluse saada aastas keskmiselt viis koolituspäeva. Kui võimalik ja vajalik, rakendatakse töökorralduse parandamiseks nutikaid tänapäevaseid IKT-lahendusi. Moodne tehnoloogia võimaldab organisatsiooni töökorraldust tõhustada ja paindlikumaks muuta, kuid muudatusi tehes tuleb arvesse võtta keskpanga tööle omaseid turvanõudeid. Töökorralduse võimalik mobiilsemaks muutmine tähendaks suhtumise muutmist paindliku töö võimalustesse ja seejärel personalipoliitika täpsustamist, töökorralduse reeglite muutmist ning uute tehnoloogiliste lahenduste hankimist ja teenuste juurutamist.
  2. Suurematest IT-projektidest on lähiaastatel plaanis käivitada integreeritud andmetöötlus­süsteemi arendamine, mis võimaldaks toime tulla statistikavaldkonnas pidevalt kasvava statistikanõudlusega.
  3. Eeldatavasti suureneb nõudlus kasutajatele pakutavate IT-tugiteenuste järele. Iga uue suuremahulise lahenduse väljatöötamisele eelneb põhjalik tulude ja kulude analüüs, mis peab tagama, et uus lahendus on Eesti Pangale kulutõhus.


2. eesmärk

Eesti Pangal on suurem mõjusus majanduspoliitikas, saavutamaks hinna- ja finantsstabiilsust.

Taust

Selleks, et edukalt teostada hinna- ja finantsstabiilsuse saavutamisele suunatud poliitikat, on oluline, et meil oleks ülevaade ja väga hea arusaam nii finantssektoris kui ka makromajanduses toimuvast. Vastavalt Eesti Panga seadusele annab Eesti Pank valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes ja valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. Eesti Pangale antud roll valitsust nõustada põhineb sellel, et Eesti Pank teeb nii Eesti majanduse ja finantssektori kui ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorra analüüsi ja prognoosi, mistõttu on pangal selle ülesande täitmiseks vajalikud teadmised. Eesti Pank saab märkimisväärselt kaasa aidata Eesti majanduspoliitika tulemuslikkusele. See on oluline ka laiema avalikkuse nõustamisel – saaksime olla senisest mõjusamad, kui arvestaksime paremini oma huvirühmade vajadustega ning parandaksime oma tegevuse süsteemsust ja planeeritust. Kui esitame Eesti Panga nõuandeid vormis, mis võimaldab neid hõlpsasti arvesse võtta, võib see soodustada ka meie nõuannete kuulda võtmist. Eesti Pank toetab oma nõuandva rolliga ka Eelarvenõukogu.

Eesti Panga analüüse on peetud objektiivseks ja usaldusväärseks, kuid meie sõnumeid ja analüüse ei ole alati sel määral arvesse võetud nagu Eesti Pank sooviks. Selle põhjuseks võivad olla erinevad hinnangud olukorrale, kuid ka see, et Eesti Panga analüüsid ei paku alati piisavalt selgeid järeldusi ja poliitikasoovitusi. Need võivad vahel piirduda pigem olukorra kirjeldamisega ning keskenduda liialt vähe hinnangutele ja praktilistele soovitustele. Konkreetsed majanduspoliitilised soovitused ja järeldused peavad olema aga hästi läbi mõeldud, sest kui järeldused osutuvad ekslikuks, väheneb panga usaldusväärsus. Samuti on oluline jääda teemapüstitustes selgelt Eesti Panga ülesannete ja pädevuste piiresse.

Eesti Pank pakub avalikkusele mitmesugust statistikat, sh teavet finantssektori kohta, kuid Eesti Panga pakutav andmestik ei kata veel kogu finantssektorit piisava üksikasjalikkusega. Parandamaks finantssektori analüüsi kvaliteeti, on oluline, et Eesti Panga pakutava statistika alusel oleks võimalik analüüsida kogu finantssektori toimimist.

Oodatavad tulemused

  1. Eesti Panga seisukohad ja arvamused on selgesõnalised ja eesmärgipärased. Meie nõuannetega arvestatakse.
  2. Eesti Panga spetsialistide analüüsid ja nendest tulenevad järeldused on sedavõrd olulised ja huvipakkuvad, et neile viitavad ja neid kasutavad nii eri sidusrühmad kui ka meedia.
  3. Eesti Pank on makromajanduse ja finantssektori makrotaseme küsimustes Eesti tugevaim kompetentsi­keskus.
  4. Eesti Pank avaldab statistikat kogu finantssektori kohta.

Tegevused ja vahendid

  1. Ühendame uue majasisese koostöövormi juurutamise teel paremini majanduspoliitika soovituste andmise, Eesti-sisese suhtluse majanduspoliitika kujundajatega ning avaliku suhtluse, mis aitab laiemale avalikkusele Eesti Panga seisukohti selgitada. Üheks võimaluseks on nimetatud valdkondade spetsialistide regulaarsed arutelud, mille käigus vaadataks üle paari viimase kuu asjakohane tegevus ja koordineeritaks valitsuse nõustamisega seotud tulevast tegevust.
  2. Lisastatistikat avaldame järk-järgult, vastavalt uute statistikatööde juurutamise etappidele ja andmevajaduse kaardistamisele. Arvestades finantssektori suhteliselt suurt kontsentreeritust ja vähest täiendava andmekogumise vajadust, pole selleks märkimisväärset lisaressurssi vaja.
  3. Analüüside koostamisel pöörame rohkem tähelepanu eesmärgile ja sõnumi selgusele. Arvestame soovituste andmisel nende adressaatide ettevalmistuse ja vajadustega. Vajaduse korral aitame soovitatut ellu viia, niivõrd kui see on kooskõlas Eesti Panga pädevuse ja võimalustega.


3. eesmärk

Eesti Pank on maksekeskkonda ja finantsstabiilsust mõjutava uudse finantstehnoloogia küsimuses mõjukas ekspert.

Taust

Uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamine finantsteenuste osutamiseks on kogu maailmas hoogustunud, seda eriti väljaspool rangelt reguleeritud ja järelevalvatud pangandus­sektorit. Uued finantstehnoloogia lahendused (mis on sageli koondatud märksõna FinTech alla) on juba suutnud pakkuda jaeklientidele senisest paremaid arveldamisvõimalusi ning loodud on investeeringute vahendamise ja teadliku säästmise automatiseerimise platvorme. Võimalik, et senise finantssektoritaristuga hakkavad konkureerima nn plokiahela põhised väärtpaberi- ja raha­arveldussüsteemid. Väga otseselt puudutab keskpanku ka nn digitaalse baasraha idee, mis seisneks elektroonilise „keskpangaraha“ kättesaadavaks tegemises laiemale üldsusele, mitte ainult kommerts­pankadele.

Mitu keskpanka on eelkõige turu järelevalvaja rollis (mida Eestis täidab finantsinspektsioon) finantstehnoloogia arengut aktiivselt toetanud või vähemalt asunud ettevõtjatega aktiivsesse dialoogi, et paremini mõista pakutavate lahenduste riske ja võimalusi. Ametkondade rahvusvahelist koostööd koordineerivad teiste seas Euroopa Komisjon, FSB (Financial Stability Board) ja Euroopa Keskpank. Eesmärk on mõista tehnoloogiliste lahenduste pakutavaid võimalusi, aga ka nende mõju finantssektori struktuurile ja finantsstabiilsusele, olla kindel nende turvalisuses ning hinnata lisareeglite vajadust. Eestiski on juba hulgaliselt ettevõtteid, kes uusimat tehnoloogiat kasutades pakuvad alternatiivseid makseteenuseid, viivad internetiplatvorme kasutades kokku rahastust otsivaid ettevõtteid ja jaeinvestoreid või pakuvad muid finantssektoris kasutatavaid uudseid lahendusi (nt kliendi tuvastamiseks).

Tehnoloogiline innovatsioon ja uued ärimudelid toovad finantssektoris endaga kaasa uusi riske – esmalt klientide jaoks ja kui mahud suurenevad, siis ka finantsstabiilsusele laiemalt. Seetõttu võib olla vajalik kehtestada teatud teenustele ja ettevõtetele täiendav järelevalve ja reeglid.

Oodatavad tulemused

  1. Eesti Pank hindab regulaarselt finantsinnovatsiooni ning uue tehnoloogia ja teenustega kaasnevaid võimalusi ja riske nii klientide kui ka Eesti arvelduskeskkonna ja finantsstabiilsuse jaoks.
  2. Osaleme koos finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga Eesti regulatiivse keskkonna kujundamisel nõnda, et toetaksime finantssektoris tugevamat konkurentsi, kuid pööraksime vajalikul määral tähelepanu ka riskide juhtimisele.

Tegevused ja vahendid

  1. Osaleme aktiivselt finantsinspektsiooni juures töötava FinTech töörühma töös.
  2. Vajadusel hindame finantssektori alternatiivsete tehnoloogiapõhiste ärimudelite võimalikku mõju Eesti finantssektori toimimisele ja finantsstabiilsusele.
  3. Peame dialoogi Eesti finantstehnoloogiaettevõtjatega, kes puutuvad otseselt kokku keskpanga tegevusega (nt arvelduste valdkonnas) või kelle ärimudelitel on meie hinnangul finantsstabiilsusele pikas perspektiivis suurem mõju.
  4. Panustame koostöös rahandusministeeriumi ja finantsinspektsiooniga finantsinnovatsioonile sobiliku õiguskeskkonna loomisesse.
  5. Kui ettevõtjate seas tekib selle järele nõudlus, oleme valmis kaaluma otsesemat koostööd ettevõtetega, kes suudavad täita keskpanga arveldussüsteemide kasutamisele kehtivaid nõudeid.


4. eesmärk

Eesti Pank on valmis täitma oma ülesandeid kriisiolukordades.

Taust

Suurenenud on vajadus pöörata tähelepanu Eesti Panga ja teiste finantsturuosaliste suutlikkusele täita oma põhiülesandeid erineva raskusastmega kriisiolukordades. Sagenenud küberrünnakud finantssektori vastu on kaasa toonud vajaduse parandada kriitiliste teenuste kübervastupanuvõimet. Makseteenuste katkematu toimimise tagamiseks on tähtis rakendada küberohte piiravaid turvameetmeid kõikides kriitiliselt olulist teenust pakkuvates infosüsteemides. Eesti Panga jaoks on esmatähtis tagada keskpanga infosüsteemide turvalisus, kuna sellest oleneb ka meie võime pakkuda kommertspankadele makseteenuseid. Eesti Panga ülesanne järelevaatajana on hinnata finantsturu taristute vastupanuvõimet küberrünnetele. Küberriskide maandamiseks finantsturu taristutes on eurosüsteem järelevaatajana välja töötanud kübervastupanu strateegia.

Panganduskriisi puhkemise korral on Eesti Panga ülesanne olla muu hulgas suuteline pakkuma likviidsusraskustesse sattunud pankadele erakorralist likviidsustuge. Selle jaoks vajalikud protseduurid on küll välja töötatud, kuid tegelikus kriisolukorras pole neid proovitud. Neid on vaja pidevalt katsetada ja täiendada.

Senisest põhjalikumalt tuleb koos pankadega läbi töötada ka hädaolukorra seaduses elutähtsateks teenusteks nimetatud makse- ja sularahateenuste osutamine hädaolukorras. Eesti Pank peab suutma tagada pankadevaheliste maksete toimimise ka juhul, kui tavaolukorras toimivat TARGET2 platvormi ei saa kasutada. Samuti peame olema valmis kriisiolukordades ootamatult suureneva sularahanõudluse rahuldamiseks ning toetama sularaha jõudmist elanikkonnani. Sularahateenuse tagamisel tuleb silmas pidada turul toimuvat, sh sularaha osatähtsuse vähenemist ostude eest tasumisel, pankade uuenevaid ärimudeleid sularahateenuste pakkumisel ning muutuseid sularahavedude turul. Senisest veelgi põhjalikumat hindamist nõuab ka Eesti Panga suutlikkus täita muid keskpanga kriitilisi ülesandeid kriisiolukordades, sh koostöös teiste euroala keskpankadega ning juhtumite korral, kui on piiratud tavapärane töö Eesti Panga hoonetes.

Oodatavad tulemused

  1. Eesti Pank on valmis reageerima erinevatele kriisiolukordadele ja tagama kriitiliste protsesside katkematu toimimise Eesti Panga ruumides ja/või asenduspinnal.
  2. Eesti Pank on suuteline tagama kriitiliste maksete toimimise ja riigi varustamise sularahaga ka võimalikes hädaolukordades.
  3. Eesti Pank on järelevaatajana hinnanud kaardimaksete ja teiste keskpanga poolt järelevaadatavate süsteemide vastavust eurosüsteemi kübervastupanu strateegiale.
  4. Eesti Pank teeb küberkaitsealast koostööd riigiasutuste ja finantssektori ettevõtetega ning vajadusel koordineerib nende tegevust küberriskide juhtimisel.

Tegevused ja vahendid

  1. Koostöös kommertspankade ja sularahavedaja(te)ga on kokku lepitud ning läbi proovitud protseduurid ja varulahendused, mille abil korraldada sularahateenuse osutamist kriisiolukordades.
  2. Koostöös kommertspankadega on kokku lepitud ja läbi proovitud protseduurid ja varulahendused, mille abil tagada kriitiliste maksete toimimine kriisiolukordades.
  3. Eesti Pank hindab Eesti kaardimaksete süsteemi kübervastupanuvõimet.
  4. Uuendatud ja läbi proovitud on talitluspidevuse plaanid, mis tagavad, et Eesti Pank on võimeline täitma oma põhifunktsioone ka kriisiolukordades, sh asenduspinnal.


5. eesmärk

Eesti Panga investeerimistegevus tagab keskpanga finantsilise sõltumatuse.

Taust

Eesti Panga finantsvarade investeerimine on viimastel aastatel olnud tulus. Seejuures on tavapäratust turukeskkonnast tulenevalt tehtud üsna sageli põhimõttelisi muudatusi normportfellis, mis on keskpanga investeerimisotsuste suunamise peamine instrument. Eesti Panga jaoks oleks vajalik määrata pikaajalisem investeerimisvarade jaotus, mis oleks kooskõlas riskitaluvusega, ning ühtlasi tõhustada normportfelli kui põhilise tuluallika haldamise protsessi.

Kuni euro kasutuselevõtuni oli Eesti Panga peamine finantsriskide allikas reservid. Kui Eesti liitus euroalaga, lisandusid senistele riskidele rahapoliitilised riskid, mis on enamasti eurosüsteemi keskpankade vahel jagatud ning mis on järsult kasvanud, eriti seoses varaostukavadega. Nüüdseks võib rahapoliitikast tulenevaid finantsriske hinnata Eesti Panga jaoks suuremaks kui võimalikke kaotuseid investeerimisportfellides. Kuigi rahapoliitikast eurosüsteemi jaoks tulenevaid riske mõõdetakse keskselt Euroopa Keskpangas, on Eesti Panga jaoks vajalik hinnata senisest täpsemini ja terviklikumalt erinevaid finantsriske nende koosmõjus. Kui mõistame riske paremini, oskame neid ka teadlikumalt juhtida, näiteks muutes reservide struktuuri.

Oodatavad tulemused

  1. Eesti Pangas on kinnitatud põhjendatud riskitaluvusega kooskõlaline strateegiline investeerimisvarade jaotus/allokatsioon, mis tagab pikas perspektiivis keskpanga tegevuskulusid katva tulu investeeringutelt.
  2. Normportfelli haldamine on tõhus, põhjalik ja pidev meeskonnatööna toimiv protsess.
  3. Eesti Panga investeerimisportfelli strateegiline jaotus varaklasside vahel ja investeeritud portfelli suurus võtavad arvesse ka investeerimistegevusest sõltumatuid riske keskpanga bilansis.

Tegevused ja vahendid

  1. Töötame välja ettepanekud senise normportfelli koostamise parandamiseks ja vajaduse korral portfelli struktuuri muutmiseks.
  2. Töötame Eesti Panga finantsriskide hindamiseks välja analüütilise mudeli ja testime regulaarselt selle ajakohasust.