Eesti Panga strateegia aastateks 2020–2024 on koostatud 2019. aasta sügisel. Strateegia ajakohasust ja vajadust see üle vaadata hinnatakse igal aastal uuesti.

Strateegias antakse esmalt ülevaade kõigist Eesti Panga tähtsamatest tegevustest ja ülesannetest. Seejärel keskendutakse viiele põhieesmärgile. Need on järgmise viie aasta arendusülesanded, mis võivad tuua kaasa suuremaid muutusi.

Eesti Panga missioon

Eesti Vabariigi keskpangana ja eurosüsteemi liikmena anname oma panuse Eesti majanduse kestlikku arengusse ja jõukuse kasvu. Hoiame hinnakasvu mõõdukana, kujundades koos teiste euroala keskpankadega ühist rahapoliitikat ja seda Eestis ellu viies. Hoiame Eesti finantssüsteemi stabiilsena, aidates kujundada finantssektori poliitikat. Tagame kvaliteetse sularaha ning edendame turvalist ja hästi toimivat maksekeskkonda. Anname sõltumatu hinnangu majanduse olukorrale ja väljavaatele, nõustame valitsust olulistes majanduspoliitilistes küsimustes ja teeme kvaliteetset statistikat.

Eesti Panga visioon

Eesti Panga seisukohtadel ja tegevusel on kaalu nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Eesti Pank on tõhus ja uuendusmeelne organisatsioon ning Eesti tugevaim kompetentsikeskus makrotasandi majandus- ja finantsküsimustes.


Eesti Panga tegevuskeskkond 2019. aastal ja peamised ülesanded

Eesti Panga peamised ülesanded on sätestatud Eesti Panga seaduse §-s 2. Nende täitmisel tuleb arvestada majanduse hetkeseisu, finantssektori arengu ja keskpanga strateegiliste prioriteetidega.

Eesti Pank osaleb aktiivselt euroala rahapoliitika kujundamises ning sellega seotud otsustusprotsessides. Selleks tuleb põhjalikult analüüsida nii kogu eurosüsteemi kui ka üksnes Eesti majandust mõjutavaid protsesse. Panga majandusuuringute eesmärk on anda teavet, mille alusel langetada rahapoliitika ja finantsstabiilsusega seotud otsuseid, ning pakkuda keskpanga ekspertidele ja juhtidele tuge majanduspoliitilistes aruteludes. Et tagada uuringute kvaliteet, teeb Eesti Pank koostööd nii teiste keskpankadega kui ka Eesti ja välismaiste teadusasutuste ja ülikoolidega.

Kuni 2018. aastani näitas euroala majandus elavnemise märke. See andis alust arvata, et ka inflatsioon hoogustub ja jõuab ning jääb Euroopa Keskpangas eesmärgiks seatud 2% ligidale. Nüüdseks on optimism taandunud. Pinged kaubanduspoliitikas ja kestev poliitiline ebakindlus on mõjunud halvasti majandusaktiivsusele ja investeeringutele ning majanduskasv on aeglustunud. Sellest tulenevalt jätkub inflatsiooni toetav rahapoliitika ilmselt veel ka lähiaastatel ja arutelud erakorraliste rahapoliitiliste meetmete, sh negatiivsete intressimäärade ning ulatuslike varaostu­programmide lõpetamiseks lükkuvad tõenäoliselt kaugemasse tulevikku.

Keskpanga otsused raha hinna ja koguse kohta jõuavad majapidamiste ja ettevõteteni finantssüsteemi kaudu. Rahapoliitiliste otsuste elluviimiseks teevad keskpangad tehinguid kommertspankadega, kes annavad laene ja võtavad vastu hoiuseid. Selle käigus hinnatakse tehingupartneriks olevate pankade usaldusväärsust ja tehakse rahapoliitilisi operatsioone. Eestis tegutsevatele kommertspankadele on antud ligipääs likviidsuslaenudele ja hoiustamisvõimalustele eurosüsteemis kokku lepitud tingimustel.

Madalad intressimäärad raskendavad Eesti Panga reservidelt tulu teenimist. Eesti Pank on finantsvara investeerimisel tegevuskeskkonna muutustele reageerinud ja hajutanud riske varaklasside lisamisega investeerimisportfelli. Keskpanga investeerimistegevuse pikaajaline eesmärk on tagada, et teenitav tulu oleks piisavalt suur ning võimaldaks parandada Eesti Panga kapitaliseeritust ja seeläbi võimet kanda kahjumeid, mis võivad riskistsenaariumite realiseerumisel tekkida. Kaugem eesmärk on viia Eesti Panga kapitaliseeritus eurosüsteemi keskpankade kapitaliseerituse keskmisele tasemele.

Üks Eesti Panga eesmärk on tagada finantssüsteemi kui terviku toimimine. Euroalal vastutab pankade mikrojärelevalve eest Euroopa Keskpank koostöös rahvuslike finantsjärelevalveasutustega. Eesti Pank vastutab makrofinantsjärelevalve eest, analüüsides ja hinnates Eesti finantssektori kui terviku riske ning kehtestades vajalikul tasemel nõudeid kommertspankade kapitalile ja laenuandmisele. Eesti Pank on välja töötanud makrofinants­järelevalve raamistiku ning kehtestanud pankadele riskide vähendamiseks vajalikke nõudeid kapitalile ja eluasemelaenude väljastamisel. Finantsstabiilsust ohustavate riskide paremaks hindamiseks pöörab keskpank endiselt suurt tähelepanu oma analüütilise võimekuse suurendamisele.

Riskide hindamisel arvestab Eesti Pank riigi finantssektori seotust teiste Balti- ja Põhjamaade pangandusturuga ning pangandusväliste finantsinstitutsioonide suurenenud rolli finantsvahenduses. Eesti on väga avatud Skandinaavia pangandust mõjutavatele riskidele. Lisaks finantskriise ennetavale tegevusele teeb Eesti Pank koostööd Eesti ning teiste Põhjamaade ja Balti riikide keskpankade ja kriisilahendusasutustega, et parandada valmisolekut reageerida kriisiolukordadele. Seoses Lätis ja Leedus filiaalide kaudu tegutseva Luminori panga peakontori asutamisega Eestisse on senisest veelgi olulisemaks muutunud suutlikkus näha riske teiste Balti riikide finantssektoris.

Eesti peab tagama, et finantsturu osalised suudaksid järgida kõige rangemaid nõudeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ning et meie finantssüsteemis ei liiguks kahtlase päritoluga raha.

Maksete valdkonnas on suurenenud keskpanga kui järelevaataja roll. Tähelepanu keskmesse on tõusnud kiired ja mugavad makseteenused, mille arendamisse panustavad nii pangad kui ka tehnoloogiaettevõtted. Eesti Pank toetab maksekeskkonna arengut, osaledes õigusraamistiku väljatöötamises ja panustades koostöösse erinevate osapooltega. Nendeks on riigiasutused, aga ka erinevad liidud, samuti teised keskpangad ja arvelduskojad ning üleeuroopalised institutsioonid.

Eesti Pank emiteerib koostöös euroala riikide keskpankade ja Euroopa Keskpangaga euroalal seadusliku maksevahendina kehtivaid pangatähti ja münte. Eesti Pank hoolitseb selle eest, et europangatähtede ja -müntide nõudlus oleks rahuldatud ja olemas oleks ringluseks vajalik käibevaru, ning tagab sularaha kvaliteedi ja pangatähtede kaitse võltsimise eest. Sularaha kättesaadavuse paranemisele on kaasa aidanud võimalus seda välja võtta poe kassadest.

Majanduse rahandustaristu keskse osa moodustavad maksesüsteemid. Eesti Pank haldab arveldussüsteemi TARGET2-Eesti. See on rahapoliitika elluviimise tehniline platvorm, mille kaudu saab teha pankade vahel kiireid ja turvalisi rahaülekandeid. Samuti osaleb Eesti Pank väärtpaberiarveldusplatvormi TARGET2-Securities töös ning koos teiste euroala keskpankadega haldab 2018. aastast välkmaksete platvormi TIPS (TARGET Instant Payment Settlement).

Eesti Pank vastutab Eesti finants- ja välissektori ning finantskontode statistika tegemise eest. Keskpanga eesmärk riikliku statistika tegijana on pakkuda kvaliteetset, usaldusväärset, ajakohast ja erapooletut informatsiooni, mida kasutatakse analüüsimisel, prognoosimisel ja poliitika kujundamisel, aga ka avalikkuse teavitamisel. Samuti osaleb Eesti Pank Euroopa majandus- ja rahaliidu statistika tegemises ja statistikametoodika arendamises.

Eesti Panga tähtsamad arendusülesanded 2020–2024


1. eesmärk

Eesti Pank on usaldusväärne nõuandja majandusküsimustes nii valitsusele kui ka avalikkusele, keskendudes teemadele, mis on olulised hinna- ja finantsstabiilsuse ning Eesti majanduse pikaajalise arengu seisukohast.

Taust

Hinna- ja finantsstabiilsuse saavutamisele suunatud poliitika edukaks elluviimiseks on vaja hästi mõista, mis toimub nii finantssektoris kui ka makromajanduses. Eesti Panga seaduse kohaselt annab Eesti Pank valitsusele nõu majandus­poliitilistes küsimustes ja valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid, kuulamata ära Eesti Panga seisukohti. Kuna Eesti Pank analüüsib ja prognoosib nii Eesti majanduse ja finantssektori kui ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorda, on pangal vajalikke teadmisi valitsuse nõustamiseks. Need on ka eeldused, et osaleda aktiivselt ja tõhusalt eurosüsteemi töös. Euroopa tasandil toimuvatest majanduspoliitilistest debattidest saadav kogemus aitab meil omakorda paremini kaasa rääkida Eesti majandust puudutavates aruteludes. Nii valitsusele kui ka laiemale avalikkusele majandusküsimustes nõu andes ja informatsiooni jagades on oluline ette näha, millised majandus­poliitilised teemad võivad muutuda oluliseks tulevikus, ja suuta neile poliitikakujundajate ja avalikkuse tähelepanu tõmmata. Eesti Pank toetab oma nõuandva rolliga ka eelarvenõukogu.

Majanduspoliitiliste teemade ring, millega süvitsi tegeleda ja milles ka valitsust nõustada, peab olema täpselt piiritletud. Lisaks hinna- ja finantsstabiilsusega seotud küsimustele peaks Eesti Pank kaasa rääkima Eesti majanduse konkurentsivõimet ja pikaajalist kasvu mõjutavatel teemadel, milles Eesti Pangal on piisav kompetents ja mis on seotud panga põhiteemadega. Seejuures ei osale Eesti Pank päevapoliitilistes vaidlustes, sest see seab kahtluse alla Eesti Panga usaldusväärsuse ja sõltumatuse. Keskpanga kõik konkreetsed majanduspoliitilised soovitused ja järeldused peavad alati tuginema sisulisel analüüsil ning olema selgelt ja arusaadavalt esitletud.

Eesti Pank pakub avalikkusele mitmesugust statistikat, sh teavet finantssektori kohta, kuid see ei kata praegu veel piisava üksikasjalikkusega kogu finantssektorit. Finantssektori analüüsi kvaliteedi parendamiseks tuleb finantssektori kohta tehtavat statistikat laiendada.

Oodatavad tulemused

  1. Eesti Pank osaleb aktiivselt ja mõjusalt majanduspoliitilistes debattides keskpanga mandaadist tulenevatel teemadel ning tõstatab ka ise uusi olulisi teemasid.
  2. Eesti Panga seisukohad ja arvamused on usaldusväärsed, selgesõnalised ja eesmärgipärased. Meie nõuannetega arvestatakse.
  3. Eesti Pank on makromajanduse ja finantssektori makrotaseme küsimustes Eesti tugevaim kompetentsi­keskus.
  4. Eesti Pank avaldab üksikasjalikumat statistikat kogu finantssektori kohta.

Tegevused ja vahendid

  1. Hindame regulaarselt teemasid, milles Eesti Pank võiks kaasa rääkida. Loome uusi võimalusi sisulisteks debattideks eesmärgiga tagada, et Eesti Panga soovitused oleksid alati hästi põhjendatud ja poliitikakujundajatele võimalikult kasulikud.
  2. Pakume majanduspoliitilisteks aruteludeks platvormi välisekspertidele, korraldades seminare ja vestlusringe ka sellistel teemadel, milles keskpank ei ole parim ekspert.
  3. Analüüside koostamisel pöörame rohkem tähelepanu eesmärgile ja sõnumi selgusele. Arvestame soovituste andmisel nende adressaatide eelteadmiste ja vajadustega. Vajaduse korral aitame soovitatut ellu viia, niivõrd kui see on kooskõlas Eesti Panga pädevuse ja võimalustega.
  4. Uut finantssektori statistikat avaldame järk-järgult, vastavalt uute statistikatööde prioriteetsusele.
  5. Pöörame senisest rohkem tähelepanu valitsuse nõustamisele erinevate töögruppide, komisjonide, nõuandvate kogude jmt kaudu.


2. eesmärk

Eesti Pank aitab ühiskonnal aru saada finantssektoris ja -teenustes toimunud muutustest ja nendega kaasnevatest uutest võimalustest ja riskidest ning võtab vajadusel kasutusele riske vähendavaid meetmeid.

Taust

Eesti finantssektor on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Pangandusturult on lahkunud mitmed turuosalised, kellele said saatuslikuks puudused suure rahapesuriskiga mitteresidentidest klientide teenindamisel. See on vähendanud konkurentsi pangandusturul. Rahapesu tõkestamisele senisest palju teravam tähelepanu nii pankade kui ka finantsjärelevalve ja teiste ametkondade poolt on mõjutanud pankade ärimudeleid. Eesti Pank on valmis aitama rahapesu tõkestamise või sellealase järelevalve eest vastutavatel asutustel koguda senisest enam andmeid pankasid läbivate maksete kohta.

Eesti Panga rolli finantsstabiilsuse hoidmisel mõjutab otseselt Luminori pangagrupi asutamine Eestis. Kuna Luminori tegevus Lätis ja Leedus on korraldatud emapanga filiaalide kaudu, mõjutavad Luminori Eesti finantstulemusi ja -riske otseselt arengusuundumused teistes Balti riikides. Keskpanga jaoks tähendab see vajadust hinnata senisest tähelepanelikumalt Läti ja Leedu pangandussektori riske ning koordineerida makrofinantsjärelevalvelisi otsuseid Balti kolleegidega. Eesti panganduses on tähelepanuväärne ka väiksemate kohalike pankade ärimahtude väga kiire kasv võrreldes täna turul domineerivate suurte pankadega.

Muutused Eesti finantssektoris (nt Luminori asutamine, väikepankade osakaalu kasv) võivad oluliselt suurendada nõudlust tavapäraste rahapoliitiliste laenude järele. Kui pangad soovivad tagatistena kasutada väljaantud laene, kaasneb sellega Eesti Pangale suurem töökoormus.

Uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamine finantsteenuste osutamisel mõjutab nii panku kui ka teisi teenusepakkujaid. Kõige suuremaid muutusi on oodata arvelduste valdkonnas, kus klientidele pakutakse järjest kiiremaid ja mugavamaid makselahendusi. Seda on võimaldanud nii keskpangad (näiteks TIPS koheste maksete platvormi abil euroalal) kui ka muutused regulatsioonides. Euroopa Liidu uue maksete direktiivi jõustumine 2019. a sügisel avab võimalusi veelgi mugavamate finantsteenuste osutamiseks, kuid kolmandate osapoolte ligipääs kontoinfole võib kaasa tuua ka uusi riske.

Oodatavad tulemused

  1. Eesti Pangal on terviklik vaade uutest võimalustest finantssektoris ja nendega kaasnevatest ohtudest.
  2. Eesti Pank on leidnud võimalusi toetamaks rahapesu tõkestamise eest vastutavaid riigiasutusi piiriüleseid makseid puudutavate andmete kogumisel.
  3. Eesti Pank on koos rahandusministeeriumi ja finantsinspektsiooniga kujundanud Eesti õiguskeskkonda nõnda, et koos piisava tähelepanuga riskidele oleks tagatud ka tugevam konkurents finantssektoris.

Tegevused ja vahendid

  1. Hindame regulaarselt finantssektoris toimunud muutustest tulenevaid uusi võimalusi klientidele ja Eesti majandusele, olles valvas uute finantsstabiilsust ohustavate riskide suhtes. Tugevdame Balti-ülest vaadet finantsstabiilsuse riskide hindamisel.
  2. Osaleme rahapesu riikliku riskihinnangu koostamisel. Koostöös finantsinspektsiooni, rahapesu andmebüroo ja teiste ametkondadega otsime võimalusi pankade makseid puudutavate andmete tõhusamaks kasutamiseks rahapesu tõkestamisel.
  3. Toetame koostööd, milles osalevad riik ja riigiasutused, aga ka erinevad liidud, teised keskpangad ja arvelduskojad ning üleeuroopalised institutsioonid (näiteks makseskeemide või standardite teemadel). Vajadusel hindame alternatiivsete tehnoloogiapõhiste ärimudelite võimalikku mõju Eesti finantssektori toimimisele ja finantsstabiilsusele.
  4. Panustame koostöös rahandusministeeriumi ja finantsinspektsiooniga finants­innovatsiooni soosiva õiguskeskkonna loomisesse, pöörates tähelepanu finantssektori konkurentsi tugevdamisele.
  5. Suurendame Eesti Panga kapitaliseeritust, et see jõuaks lähemale eurosüsteemi keskpankade kapitaliseerituse keskmisele tasemele.
  6. Eesti Pank koos TARGET2-s osalejatega osaleb EKPSi T2 ja T2Si konsolideerumise projektis, mis muudab oluliselt T2 ja T2Si teenuste tehnilist kättesaadavust ja mõjutab ka olemasolevaid äriprotsesse.
  7. Osaleme tagatiste halduse valdkonna arendamises, panustades üleeuroopalise tagatiste halduse süsteemi (ECMS) loomisesse, mis võimaldab ühtselt hallata kõlbulike tagatiste tehinguid sõltumata tehingupartneri asukohast euroalal.


3. eesmärk

Eesti Pank on valmis täitma oma ülesandeid erinevates kriisiolukordades ja tagama maksete ja sularaharingluse piisava toimimise hädaolukordades.

Taust

Suurenenud on vajadus pöörata tähelepanu Eesti Panga ja teiste finantsturuosaliste suutlikkusele täita oma põhiülesandeid erinevates kriisiolukordades. Sagenenud küberrünnakud sunnivad parandama kriitiliste süsteemide vastupanuvõimet. Makseteenuste katkematu toimimise tagamiseks on tähtis rakendada küberohte piiravaid turvameetmeid kõikides kriitiliselt olulist teenust pakkuvates infosüsteemides. Eesti Panga ülesanne järelevaatajana on hinnata finantsturu taristute küberkerksust. Küberriskide maandamiseks finantsturu taristutes on eurosüsteem järelevaatajana töötanud välja küberkerksuse strateegia.

Panganduskriisi puhkemise korral peab Eesti Pank olema muu hulgas suuteline pakkuma likviidsusraskustesse sattunud pankadele erakorralist likviidsustuge. Selle jaoks on välja töötatud vajalikud protseduurid, mida on ka kriisiharjutuste käigus testitud. Eesti Panga valmisolekut likviidsustuge anda on tarvis regulaarselt kontrollida ja sellega seotud protseduure ajakohastada.

Eesti Pank peab vastavalt hädaolukorra seadusele tagama pankadevaheliste maksete toimimise ka juhul, kui tavaolukorras toimivat TARGET2-platvormi ei saa kasutada. Samuti peab Eesti Pank olema valmis rahuldama kriisiolukordades ootamatult suurenevat sularahanõudlust ning toetama sularaha jõudmist elanikkonnani. Sularahateenuse tagamisel tuleb silmas pidada turul tavaolukorras toimuvat, sh sularaha osatähtsuse vähenemist ostude eest tasumisel, pankade uuenevaid ärimudeleid sularahateenuste pakkumisel ning muutusi sularahaveo turul. Esmased plaanid selle ülesande täitmiseks on koostöös pankadega välja töötatud, kuid tegelik suutlikkus elutähtsaid teenuseid igas olukorras pakkuda vajab veel testimist ja arendamist.

Senisest veelgi põhjalikumat hindamist nõuab Eesti Panga suutlikkus täita muid keskpanga kriitilisi ülesandeid kriisiolukordades, sh koostöös teiste euroala keskpankadega, ning juhtumite korral, kui tavapärane töö Eesti Panga hoonetes on piiratud.

Oodatavad tulemused

  1. Eesti Pank on valmis reageerima erinevatele kriisiolukordadele ja tagama kriitiliste protsesside katkematu toimimise.
  2. Eesti Pank on suuteline tagama pankadele likviidsustoe, kriitiliste maksete toimimise ja riigi varustamise sularahaga ka hädaolukordades.
  3. Eesti Pank on järelevaatajana hinnanud kaardimaksete ja teiste keskpanga järelevaatamise all olevate süsteemide vastavust eurosüsteemi küberkerksuse strateegiale.
  4. Eesti Pank teeb küberkaitsealast koostööd riigiasutuste ja finantssektori ettevõtetega ning vajadusel koordineerib nende tegevust küberriskide juhtimisel.

Tegevused ja vahendid

  1. Koostöös kommertspankade ja sularahavedaja(te)ga juurutatakse ja proovitakse läbi protseduurid ja varulahendused sularahateenuse osutamiseks kriisiolukordades.
  2. Koostöös kommertspankadega juurutatakse ja proovitakse läbi protseduurid ja varulahendused kriitiliste maksete toimimiseks kriisiolukordades.
  3. Eesti Pank hindab Eesti kaardimaksete süsteemi küberkerksust.
  4. Uuendatud ja läbiproovitud talitluspidevuse plaanid tagavad, et Eesti Pank on võimeline täitma oma põhifunktsioone ka kriisiolukordades, sh asenduspinnal.
  5. Ajakohastatakse ja testitakse pankadele erakorralise likviidsusabi andmise korda.


4. eesmärk

Eesti Pank tagab oma infosüsteemide turvalisuse osutamaks teenuseid ka küberrünnakute korral.

Taust

Küberrünnakud ettevõtete ja riigiasutuste vastu on muutunud keerukamaks ja raskemini tuvastatavaks. Muutuvate ohtudega hästi toime tulemiseks on Eesti Pank vastu võtnud küberkerksuse parandamise tegevusplaani. Siiani pole ühtki Eesti Panga IT-süsteeme ohtu seadvat intsidenti aset leidnud ning selles tahame olla kindlad ka edaspidi.

Eesti Panga jaoks on esmatähtis tagada keskpanga infosüsteemide turvalisus, kuna sellest oleneb nii panga varade ja andmete säilimine kui ka panga võime täita oma ülesandeid. Turvalisuse tagamisel lähtutakse riskipõhisest lähenemisest, võttes aluseks parimad rahvusvaheliselt tunnustatud standardid ja tavad. Samuti tehakse tõhusat koostööd eurosüsteemi liikmete ja teiste osapooltega, et tagada ühtne kõrge turvalisuse tase eurosüsteemis.

Oodatavad tulemused

  1. Eesti Pank vastab Euroopa Keskpanga välja töötatud finantsinstitutsioonide küberkerksuse hindamise mudeli CROE (Cyber Resilience Oversight Expectation) küpsusastmele „edasijõudnud“.

Tegevused ja vahendid

  1. Tulevikusuundumusi ja -riske analüüsides tagame võimekuse reageerida kiirelt uutele  küberohtudele.
  2. Pakume töötajatele kestvalt võimalusi tõsta ja hinnata oma turvateadlikkust. Kasutajate teadmiste ja oskuste arendamine on oluliseks turvalisuse tagajaks.
  3. Kontrollime panga küberkaitsevõimet regulaarselt ründetestidega. Selleks on vaja arendada sisemise testimise võimekust, kuid kasutada ka majaväliseid testijaid.
  4. Teeme koostööd EKPSi liikmetega jagatud IKT turvateenuste arendamisel ja juurutamisel.


5. eesmärk

Eesti Pank on avatud hoiakuga ning töökorralduses tõhus, arenev ja uuendusmeelne organisatsioon. Oleme oma töös järjest tulemuslikumad, edendades pangasisest koostööd, kaasates vajadusel väliseid partnereid ning kasutades tehnoloogia pakutavaid võimalusi.

Taust

Viimastel aastatel on Eesti Pank hakanud täitma mitut uut ülesannet. Samal ajal arenevad nii teadmised ja oskused kui ka tehnoloogilised vahendid, mis võimaldavad meil oma tööd paremini ja tõhusamalt teha. Meil on palju pika keskpangandusealase kogemusega eksperte, kelle teadmisi on võimalik kasutada erinevate eesmärkide saavutamiseks. Töötajaid motiveerib võimalus tegeleda erinevate teemadega. Eesti Panga jaoks on oluline, et siin töötaksid pühendunud ja enda erialasest arendamisest huvitatud eksperdid.

Muutused Eesti tööjõuturul panevad proovile Eesti Panga töökorralduse ning võime värvata ja hoida vajalikul tasemel töötajaid. Peame kaasas käima ootustega, mis puudutavad nüüdisaegseid ja paindlikke töövõimalusi, ning pakkuma töötajatele motiveerivaid töötingimusi, sh võimalusi roteeruda erinevate ametikohtade vahel ja omandada oma karjääri jooksul kogemust mitmetes keskpanga tegevusvaldkondades. Eesti Panga töötajate tasustamisel kasutame sobiva võrdlusena finantssektori töötajate palgataset Harjumaal (mediaani erinevates võrdlusgruppides).

Eesti Pank hoolib oma töötajate heaolust, töö- ja eraelu tasakaalust, tervisest ja töökeskkonnast. Pöörame tähelepanu organisatsiooni keskkonnamõjule ja pingutame selle vähendamise nimel.

Kuigi Eesti Panga põhieesmärk ei ole kasumi teenimine, on oluline tagada keskpanga finantsiline sõltumatus. Seetõttu peame olema piisavalt tõhusad, et liigseid riske võtmata tagada võimekus ise tulu teenida. See on garandiks nii keskpanga usaldusväärsusele kui ka sõltumatusele.

Oodatavad tulemused

  1. Eesti Panga töötajad on pädevad, pühendunud ja rahul oma tööandja ning tööga.

Eesti Pank suudab oma seniseid ülesandeid täita järjest tõhusamalt, seda mõõdetuna nii kuludes kui ka töötundides. Seeläbi loome võimalusi uute eesmärkide seadmiseks ja ühiskonnale täiendava väärtuse pakkumiseks.

  1. Eesti Pangas on kinnitatud põhjendatud riskitaluvusega kooskõlaline strateegiline investeerimisvarade jaotus, mis võtab arvesse ka investeerimistegevusest sõltumatuid riske keskpanga bilansis.

Tegevused ja vahendid

  1. Töökorralduslikes muudatustes lähtume eesmärgist, et sarnaseid töid tehtaks võimalikult suures ulatuses samas üksuses. See loob töötajatele täiendavaid võimalusi täita erinevaid ülesandeid, roteeruda ja tekitada organisatsioonis uut sünergiat.
  2. Nii panga kui ka töötaja arenguvajadustest lähtuvalt suhtume toetavalt töötajate rotatsiooni ja mobiilsusesse EKPSis, rahvusvahelistes organisatsioonides, Eesti avalikus sektoris ning pangas.
  3. Julgustame töötajaid panustama Eesti arengusse ka väljaspool keskpanka, seda diskussioonide, esinemiste, üritustel panustamise jm koostöövormide kaudu, et selgitada laiemalt Eesti Panga rolli ja olemust ning kasutada maksimaalselt ära Eesti Pangas olevaid teadmisi.
  4. Töötajate pideva erialase täiendamise toetamiseks planeerime igal aastal koolituskuludeks summa, mis tagab töötajatele võimaluse saada aastas vähemalt viis koolituspäeva.
  5. Töökorralduse parandamiseks rakendame tänapäevaseid IKT-lahendusi ning kaugtöövõimalusi, arvestades seejuures keskpangale omaste turvanõuetega.
  6. Suurematest IT-projektidest käivitame lähiaastatel integreeritud andmetöötlus­süsteemi arenduse, mis võimaldab toime tulla pidevalt kasvava statistikanõudlusega.
  7. Arendame Eesti Panga investeerimistegevust, kasutades ära uusi tehnoloogilisi võimalusi. Investeerimisotsuste tegemisel pöörame suuremat tähelepanu rahapoliitikaga seotud riskidele.