Eesti on välismaailmale laenuandja väheste investeeringute tõttu (0)

Kristo Aab

Eesti Panga ökonomist
  • Jooksevkonto saldo on viimasel ajal olnud positiivsem, kui üldine majanduspilt lubaks eeldada
  • Sisenõudluse struktuur on märkimisväärselt muutunud
  • Investeeringute madal tase on vähendanud Eesti impordivajadust

Eesti jooksevkonto on viimasel kolmel aastal olnud ülejäägis. 2016. aastal oli ülejääk ligikaudu 2% SKPst, millega Eesti asub teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes keskmiste seas. Arvestades aga, et 2007. aastal oli puudujääk 15% SKPst, on Eesti üks riike, kelle jooksevkonto saldo on kõige enam paranenud. Jooksevkonto ülejääk iseloomustab  majandust, mis annab välismaailmale rohkem laenu, kui sealt ise vastu saab. Seega on Eesti olnud viimastel aastatel muu maailma suhtes netolaenuandja. 

Jooksevkonto ELi riikides 2016. aastal

See ei lähe aga hästi kokku Eesti üldise majanduspildiga. Potentsiaali lähedal olev või seda lausa ületav majanduskasv Eestis lubaks eeldada tavapärasest suuremat impordivajadust, mis peaks omakorda viima jooksevkonto saldo puudujääki. Üks tegur, mis seda vastuolu selgitab, on sisenõudluses viimastel aastatel toimunud struktuurimuutused.

Sisenõudluse komponendid (nt tarbimine ja investeeringud) mõjutavad jooksevkonto üle- või puudujääki impordivajaduse kaudu, mida mõne toote või teenuse tarbimine või investeering majanduses tekitab. Kui komponentide vahekord sisenõudluses muutub, siis muutub ka üldine nõudlus sisseveetavate toodete ja teenuste järele, sest komponentide importsisendi vajadus on erinev.

Kõige suuremat vajadust sisseveetavate toodete järele tekitavad investeeringud (ehk kapitali kogumahutus põhivarasse). Viimaste aastate jooksul on aga just investeeringute osakaal sisenõudluse struktuuris kõige järsemalt vähenenud. Seevastu on suurenenud valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste osatähtsus, mille puhul on impordi roll hoopis väiksem. Veidi on suurenenud ka kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide roll, kuid nende tekitatud nõudluse maht on nii väike, et see ei mõjuta suuremat pilti.  

SKP komponentide osatähtsus

Lisaks on struktuurimuutused toimunud ka investeeringute rühma sees. Märgatavalt on vähenenud investeeringud masinatesse ja seadmetesse (sh transpordivahendid), mida üldjuhul Eestisse imporditakse. Selle asemel on suurenenud näiteks investeeringud intellektuaalomandiõigustesse ja veidi ka ehitusinvesteeringud, mis impordimahtu nii palju ei mõjuta.

Investeeringute struktuur

Investeeringute väiksem osatähtsus sisenõudluses on mõjutanud jooksevkontot positiivselt, st ülejääki suurendanud või puudujääki vähendanud. Näiteks 2016. aastal oli nimetatud struktuurimuutuse tõttu (ceteris paribus) jooksevkonto ülejääk 2,8 protsendipunkti SKPst suurem, kui see oleks olnud 2013. aasta sisenõudluse struktuuri korral. Samas on valitsemissektori ja eratarbimiskulutuste osatähtsuse suurenemisest tekkiv impordi lisanõudlus ülejäägi kasvu veidi tagasi hoidnud. Kokku on viimase kolme aasta jooksul sisenõudluse struktuuris toimunud muutused suurendanud jooksevkonto ülejääki ligikaudu 2 protsendipunkti võrra SKPst. Sellel aastal on investeeringud hoogsamalt kasvama hakanud ning ülejääki suurendav mõju jooksevkontole on esimese poolaasta andmete põhjal väiksem kui varasematel aastatel. 

Sisenõudluse struktuuri muutuse hinnanguline mõju jooksevkonto tasakaalule.

Sisenõudluse komponent

impordikalduvuse koefitsient[1]

muutuse mõju jooksevkontole võrreldes 2013. aasta struktuuriga (pp SKPst)

 

 

2014

2015

2016

2017 I pa[2]

eratarbimiskulutused

0,40

0,2

-0,1

-0,4

-0,3

valitsemissektori lõpptarbimiskulutused

0,16

-0,1

-0,3

-0,3

-0,2

kapitali kogumahutus põhivarasse

0,50

1,7

2,1

2,8

1,8

KOKKU

 

1,8

1,7

2,1

1,3

1 Näitab, kui mitu impordiühikut tekitab majanduses vastava sisenõudluse või ekspordi komponendi suurenemine ühe ühiku võrra. Arvutatud 2010. aasta sisend-väljundtabelite alusel.

2 Andmed on esialgsed ja sesoonselt tasandamata.

Allikas: statistikaamet, autori arvutused.

Jaga

Lisa kommentaar