Kas ekspordisektori konkurentsivõime on viimastel aastatel halvenenud? (0)

Kristo Aab

Eesti Panga ökonomist
Võtmesõnad: 
  • Eesti jaoks olulistel eksporditurgudel on konkurentsivõime püsinud viimastel aastatel muutumatuna
  • Teised KIE riigid on suutnud oma turuosa välisturgudel kiiremini kasvatada kui Eesti
  • Suured kõikumised kommunikatsiooniseadmete ekspordikäibes hägustavad üldise konkurentsivõime muutuse pilti

Viimastel aastatel kiiresti suurenenud tööjõukulude tõttu on põhjendatult olnud huviorbiidis Eesti ekspordi konkurentsivõime ja selle võimalik kahjustumine. On ilmne, et hinnapõhine konkurentsivõime on vahetult seotud tööjõukuluga, kuid lisaks sellele tuleb arvestada ka hinnavälist konkurentsivõimet. Maailmapanga ja Euroopa Komisjoni hinnangud ekspordi konkurentsivõimele põhinevad vaatlusaluse riigi ekspordikasvu kõrvutamisel võrdlusrühma (nt EL 28, kogu maailm) ekspordikasvuga[1]. Kui riigi eksport on teataval perioodil kasvanud võrdlusrühma omast kiiremini, on riik oma turuosa suurendanud, ja järelikult on konkurentsivõime kasvanud. Vastupidisel juhul on nii turuosa kui ka konkurentsivõime kahanenud. Lisaks ekspordikasvu võrdlemisele võib kõrvutada vaatlusaluse riigi ekspordi kasvu sihtriikide impordi kasvuga, mis näitab otsesemalt, kuidas riik on suutnud samadel turgudel konkurentidega sammu pidada.

Kellega ennast võrrelda?

Eesti sihtturgudena võib vaadelda peamisi väljakujunenud partnerriike, kuid ka Euroopat ja maailma laiemalt. Maailma kogueksport ja -import peaksid olema võrdsed, seega ei ole globaalses võrdluses vahet, kas kasutada impordi või ekspordi andmeid. Samal ajal jäävad globaalne mõõde ja võrdlusbaas Eesti-suguse väikeriigi jaoks võib-olla natuke üldiseks, kuna Eesti turuosa maailma eksporditurul on marginaalne. EL 28 eksport ja import on alates 1996. aastast kasvanud üsna ühes tempos, seega on EL 28ga võrdlemisel tulemus mõlema meetodi järgi sarnane. Huvi võiks pakkuda veel Eesti kõrvutamine teiste Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikidega[2], kus ekspordi ja impordi kasv on olnud veidi erinev, kuid need ei ole Eesti ekspordisektori jaoks kunagi esmased sihtturud olnud ning sealsel impordinõudlusel ei ole Eesti ekspordisektori jaoks suurt tähtsust. Seega võib nii EL 28 kui KIE riikidega võrdlemise korral kasutada Euroopa Komisjoni ja Maailmapanga metoodikat ning ekspordi konkurentsivõime muutusest ülevaate saamiseks piirduda vaid ekspordikasvu võrdlusega.

Eri näitajate põhjal võib Eesti ekspordisektori konkurentsivõime arengule anda üsna erisuguseid hinnanguid. Eesti eksport on viimastel aastatel kasvanud aeglasemalt kui EL 28 ja KIE riikide oma. Natuke parandab olukorda kommunikatsiooniseadmete kaubarühma andmetest eemaldamine[3], kuid ka siis on kasvutempo olnud aeglasem. Selgelt tulevad esile üksikud šokid, mis on eri aastatel Eesti ekspordi käekäiku mõjutanud, näiteks Vene vastusanktsioonid ja põlevkivisektori raskused 2015. aastal ning kommunikatsiooniseadmete ekspordimahu vähenemine 2015. ja 2017. aastal[4]. Samal ajal on Eesti eksportijad võrdluses tegelike kaubanduspartnerite impordinõudlusega suutnud oma turuosa vähemalt hoida või igal aastal natuke juurde võita (eksport ilma kommunikatsiooniseadmete kaubarühmata).

Ekspordihinnad on kasvanud kiiremini kui konkurentidel

Kui arvestada ka hinnamõju, on Eesti ekspordil läinud veidi paremini. Vaid 2015. aasta eristub teistest selgelt juba mainitud väliste ootamatuste tõttu. See tähendab, et isegi kui ekspordimaht on Eestis EL 28 või KIE riikidega võrreldes kasvanud aeglasemalt, siis väljaveetavate kaupade hinnad ja ekspordikäive on siiski kasvanud kiiremini. Ühest küljest on see märk hinnavälise konkurentsivõime kasvust ehk tõenäoliselt on toodete ja teenuste kvaliteet paranenud või on sama ekspordiartikli all välja veetud kõrgema lisandväärtusega toodangut. Teisalt võib osa sellest hinnakasvust olla tingitud lihtsalt omahinna kallinemisest (näiteks tööjõukulude suurenemise tõttu) ja see on kindlasti edaspidise konkurentsivõime seisukohast ohtlik.

Kokkuvõttes on Eesti ekspordi konkurentsivõime muutust keeruline üheselt hinnata. Selgelt tuleb kõigi näitajate puhul esile vaid see, et kommunikatsiooniseadmete eksporti arvestamata on Eesti ekspordisektor suutnud viimastel aastatel konkurentidega paremini sammu pidada. Kõige kehvem tundub olukord olevat võrdluses teiste KIE riikidega, kus ekspordikasvu mahajäämus on kõige suurem, kuid ka sealsete riikide ekspordi sihtturud on Eesti omadest üsna erinevad. Kõige paremini läheb Eesti eksportijatel juba väljakujunenud turgudel, kus turuosa märkimisväärsest vähenemisest ja konkurentsivõime halvenemisest kindlasti rääkida ei saa.

 

[3] Kommunikatsiooniseadmete eksport on vaatlusalusel perioodil moodustanud Eesti koguekspordist 7–8%, kuid sellega tegelevad vaid üksikud ettevõtted ning peamiselt allhankena emaettevõtetele. Nii võivad ühe ettevõtte grupisisesed otsused Eesti ekspordikäivet märkimisväärselt muuta, kuid need muutused ei peegelda kogu eksportiva sektori elujõulisust ja konkurentsivõimet.

Jaga

Lisa kommentaar