Maksed võivad hakata jõudma tööpäeva alguses saajani kiiremini (0)

Teet Puusepp

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist
Võtmesõnad: 

Arvelduskiirus on juba mõnda aega olnud kuum teema ning eestimaalased hindavad kiiresti liikuvaid makseid kõrgelt: TNS Emori 2015. aasta uuringu andmeil ootavad üle poole elanikest, et raha liiguks ühest pangast teise paari tunniga1. Tänapäeva kiire tempoga maailmas oleme harjunud, et argiasjade ajamine muutub järjest kiiremaks, turvalisemaks ja lihtsamaks. Kui areng liigub vastupidises suunas, siis tekitab see pigem küsimusi. Kui pankadevaheliste maksete arveldamine liikus 2014. aasta veebruaris Eesti Panga arveldussüsteemist üleeuroopalisse maksesüsteemi STEP22 (haldab EBA Clearing), siis tegi taandarengu maksete kiirus: senise kümne korra asemel hakkasid maksed liikuma ühest pangast teise viis korda päevas ehk maksed pankade vahel muutusid klientide jaoks poole aeglasemaks. Eesti Pank on võtnud südameasjaks seda olukorda muuta. 2014. aasta lõpus esitas Eesti Pank koostöös SEB Pangaga pöördumise üleeuroopalisele arvelduskojale EBA Clearing, kellelt palusime pankade jaoks lisavõimalust saata maksejuhiseid argipäeva varahommikul. Möödunud aasta detsembris langetaski EBA Clearing positiivse otsuse ja alates selle aasta novembrist tehakse STEP2 maksesüsteemi Eesti ettepaneku põhjal täiendus.

Kuidas liiguvad praegu maksed ühest pangast teise?

Kõik Eestis asuvad pangad on üleeuroopalise arveldussüsteemi STEP2 liikmed ema- või partnerpanga kaudu kas otse või kaudselt. Igapäevaste pankadevaheliste arvelduste tegemiseks koguvad STEP2 otseliikmed enda ja oma kaudsete liikmete maksed kokku ning edastavad maksete info STEP2 süsteemi viis korda päevas. Neid viit korda nimetatakse arveldusaknaks ja igaüks neist lõpeb süsteemis olevate maksete arveldamisega. Seejärel edastab STEP2 makse info makse saaja pankadele (kaudsete liikmete puhul liiguvad maksetefailid ema- või partnerpanga kaudu), kes kannavad omakorda maksed nende lõplikele saajatele.

Eesti pangad edastavad praegu enamiku makseid selles aknas, mis lõpeb arveldusega kell 10.45. See tähendab, et raha laekub saaja kontole umbes keskpäevaks. 

Maksete arveldamine Eestis

Mis muutub selle aasta novembrist?

Maksete tegemisel tuleb praegu arvestada sellega, et tööpäeva lõpus sooritatud maksed jõuavad saajani kõige pikema aja jooksul. Tööpäeva viimased pankadevahelised maksed jõuavad saajani kella 18 paiku. See tähendab, et makse peab olema algatatud üldjuhul hiljemalt kell 16.30 (mõnes pangas võib see kellaaeg olla palju varasem). Kõik hiljem algatatud maksed jõuavad saajani järgneva pangapäeva hommikul.

Eesti Pank analüüsis arveldustsüklite kasutamist ja selgus, et mitmes pangas ei jõua õhtul tehtud maksed saajani mitte hommikul esimesel võimalusel kella 9–10 paiku, vaid alles järgneval võimalikul ajal kella 11–12 paiku. Kui pankadevaheline arveldus toimus Eesti Panga arveldussüsteemis ESTA, siis tehti 31% maksetest kohe päeva alguses, kuid praeguses süsteemis STEP2 on hommikusi makseid ainult 19%. See tähendab, et maksed jõuavad saajani märksa hiljem. Selle taga on asjaolu, et STEP2 otseliikmed peavad nii enda kui ka kaudsetelt liikmetelt kokku kogutud maksejuhised edastama arveldussüsteemile kella 3ks varahommikul, kuid see ei ole tehniliselt alati võimalik. Nii esitaski Eesti Pank koostöös SEB Pangaga 2014. aasta lõpus Eesti turuosaliste toetusel pöördumise üleeuroopalisele arvelduskojale EBA Clearing, kellelt palusime pankade jaoks lisavõimalust saata maksejuhiseid argipäeva varahommikul. Pärast kõikide arvelduskoja liikmetega konsulteerimist langetas EBA Clearing möödunud aasta detsembris otsuse, et STEP2 maksesüsteemi tehakse Eesti ettepaneku põhjal täiendus.

Muudatus viiakse ellu selle aasta novembris ja uut võimalust saavad kasutada kõik pangad üle Euroopa. Uue tekkiva võimaluse täielikuks kasutamiseks peavad kõik pangad, olgu STEP2 otsesed või kaudsed liikmed, uuendama oma süsteeme. 

Makse töötlemine

Arveldustsüklite kasutamine süsteemis STEP2

Arveldustsüklite kasutamine Eesti Panga arveldussüsteemis ESTA

Tuginedes Eesti senisele väga edukale kogemusele arvelduste vallas, on meil põhjust olla Euroopas suunanäitajad. Kuigi töövõit võib paista esmapilgul ehk väike, on see siiski üsna oluline samm veelgi kiiremate arvelduste suunas ja seda kogu Euroopas. Kui pangad uuendavad oma süsteemid ning pankadevahelised arveldused muutuvad tänu sellele kiiremaks, siis saame hakata astuma järgmiseid samme. Võimalusi muuta arveldused kiiremaks on kindlasti veel.


1 Eesti leibkondade finantskäitumine, TNS EMORi uuring: http://www.eestipank.ee/press/eesti-leibkondade-harjumus-kasutada-pangakaarti-ja-sularaha-ei-ole-eriti-muutunud-11112015

2 Jaemaksete süsteem STEP2: http://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/step2

 

Jaga

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus