TNS Emori Eesti leibkondade maksekäitumise uuringust on selgunud, et Eesti elanike maksekäitumine ning sularaha ja pangakaardi kasutamine ei ole viimastel aastatel märgatavalt muutunud. Järjest rohkem eelistatakse kasutada pangakaarti ja vähem sularaha. 95% elanike sissetulek laekub pangaülekandena, samas kui 3% eestimaalasi saab sissetuleku ainult sularahas. Sularahas saadakse näiteks tulu asjade müügist, üüritulu jms. Veel kümme aastat tagasi sai sissetuleku ainult sularahas ligi kolmandik elanikest.

Kümnendik elanikkonnast tasub ostude eest ainult sularahas. Kui veel 2001. aastal maksis igapäevaostude eest vaid sularahas 67% elanikest, siis viimase viie aasta jooksul on nende osakaal püsinud 10% juures. Eestimaalased eelistavad üha enam maksta pangakaardiga. Ka need, kes veel kaks aastat tagasi tasusid ostude eest nii sularahas kui ka pangakaardiga, kasutavad praegu rohkem just pangakaarti. Eesti Panga statistika põhjal teevad Eesti elanikud ligi 700 tuhat kaardimakset päevas, kolm korda rohkem kui kümne aasta eest. Pangakaarte kasutavad aktiivsemalt noored ja suurema sissetulekuga elanikud, kuid 2013. aastaga võrreldes on kaardikasutus sagenenud ka pensionäride hulgas.

Makseid tehakse üha enam pangakanalite kaudu. Regulaarsete maksete (nt elektri- jm kommunaalteenuste ning telefoniarved) puhul eelistatakse kasutada kas internetipanka, e-arve püsimaksekorraldust või püsikorraldust. 2001. aasta uuringu andmetel tegi 82% elanikest regulaarsed maksed teenusepakkuja kontoris ning internetipanka kasutas selleks vaid 17% elanikest. Aastast aastasse on olukord aga märkimisväärselt muutunud: 2015. aastal teeb 98% eestimaalastest makseid kogu aeg või enamasti pangakanalite kaudu. Pangaväliseid kanaleid, nagu teenusepakkuja kontorit ja postkontorit, kasutab vähem kui viiendik elanikest.

Veerand elanikest on ostnud viimase aasta jooksul kaupu välismaistelt müüjatelt interneti vahendusel. Eelmise, 2013. aasta uuringuga võrreldes ei ole eestimaalaste internetis ostlemise harjumus eriti muutunud. Lastega perede hulgas on aga internetiostlejate osakaal lausa 44%.

TNS Emori uuringu andmetel ei tea viiendik elanikest, kui kiiresti liiguvad maksed ühest pangast teise, kuid enam kui pooled arvavad, et see peaks toimuma 1–2 tunniga. 2014. aasta alguseni liikusid maksed pankade vahel iga tunni aja tagant kümme korda päevas. Alates veebruarist 2014, kui Eesti liitus ühtse euromaksete piirkonnaga (SEPA) ja pankadevahelised maksed suunati üleeuroopalisse jaemaksesüsteemi STEP2, hakkasid maksed liikuma pankade vahel poole harvemini. Uuringu tulemused aga näitavad, et elanike arusaam pankadevaheliste maksete liikumise kiirusest ei ole väga muutunud.

Tänavu septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 954 leibkonda ning küsitleti elanikke vanuses 18–74. Uuringu tellis Eesti Pank.

TNS Emor on korraldanud uuringut F-monitor alates 1998. aastast. Uuringu eesmärk on vaadelda muutusi Eesti leibkondade rahakasutuses ning finantskäitumise võimalustes ja soovides. Seekordne uuring keskendus Eesti perede maksetavadele.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: [email protected]
Meediapäringud: [email protected]