Airi Uiboaid

Andres Saarniit

Anita Suurlaht-Donaldson

Anu Randveer

Ardo Hansson

Eva Branten

Gaili Grüning

Jaak Tõrs

Jaanika Meriküll

Jana Kask

Karsten Staehr

Kaspar Oja

Katri Urke

Katrin Kask

Katrin Vahopski

Kirstin Saluveer

Krista Kollo

Kristjan Mäe

Kristo Aab

Lauri Matsulevitš

Lauri Punga

Lenno Uusküla

Liina Kulu

Liina Malk

Madis Laas

Madis Müller

Maive Rute

Mari Pärnamäe

Mari Tamm

Martti Randveer

Merike Kukk

Natalja Viilmann

Nils Vaikla

Olavi Miller

Peeter Luikmel

Raido Kraavik

Rainer Olt

Raol Kallas

Raoul Lättemäe

Rasmus Kattai

Reet Reedik

Riina Hanso

Silver Karolin

Sulev Pert

Taavi Kimmel

Taavi Raudsaar

Tairi Rõõm

Teet Puusepp

Tiina Soosalu

Tiit Meidla

Ülo Kaasik

Maailmamajanduses pole kõige paremad ajad. Viimaste aastate virvarr on jätnud oma jälje.

Ülo Kaasik: valgus majandustunneli lõpus

Selleaastase Nobeli majanduspreemia võitja Claudia Goldin on oma uuringutes analüüsinud naiste olukorda tööturul, tehes seda pikas vaates ning minnes ajaloos tagasi üle kahesaja aasta.

Läbi nobelisti prillide: pikk vaade soolisele lõhele Eesti ja USA hõives ja palkades

Esimest korda enam kui aasta jooksul otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus seekord intressimäärasid mitte tõsta.

Madis Müller: euroala intressitase on hetkel piisav hinnatõusuga võitlemiseks 

Euroopa Keskpanga nõukogu eilsel istungil otsustasime tõsta intressimäärasid veel 0,25% võrra, kuid andsime ka mõista, et praeguse parima teadmise kohaselt ei ole lähikuudel täiendavaid int

Madis Müller: kas selleks korraks viimane intressitõus Euroopa Keskpangalt?

Eesti pankade tänavune rekordkasumlikkus ei tule niivõrd intressitulust, kuivõrd just ebatavaliselt väikesest intressikulust. Nimelt maksavad pangad praegu hoiustamise eest tervikuna kolm korda vähem kui 2009. aastal sarnases intressikeskkonnas. Pankade intressikulud on madalad, sest enamik hoiustest seisab praegu inimestel ja ettevõtetel just pea olematute intressidega arvelduskontodel. See näitab, et pangad saaksid praegu ise majandusele tagasi anda niimoodi, et maksaksid intresse ka arvelduskontol oleva hoiuse jäägilt ehk nõudmiseni hoiustelt.

Pankade suurem kasum tuleb ebatavaliselt väikesest intressikulust

Eesti Panga ökonomistid Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm kirjutavad oma blogiartiklis, milline oli 2021. aastal esimese lainega teisest pensionisambast väljunud Eesti elanike finantsseis tol hetkel. Nende analüüsist selgust, et teisest sambast lahkusid esimeses järgus eelkõige need, kellel oli vähem sääste, suuremas mahus tagatiseta laene ja/või kes ei saanud krediidipiirangute tõttu laenu. Selline finantskäitumisega seotud isikuomadus, nagu riskikartlikkus investeerimisel, aga ka finantskirjaoskuse tase olid samuti seotud teisest sambast lahkumise tõenäosusega, ent nende mõju oli väiksem.

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad

Majanduslik ja rahanduslik avatus on olnud viimased aastakümneid ELi riikide majandusele õnnistuseks. Avatuse kõrval aga vajab EL üha enam oma majanduse strateegilise autonoomia ehitamist, et tulla toime geopoliitiliste proovikivide ja liigsest sõltuvusest tulenevate ohtudega.

Natalja Viilmann: avatud strateegiline autonoomia – trendikad sõnad või paradigma muutus?

Euroopa Keskpanga nõukogu tõstis eile keskpanga intressimäärasid ootuspäraselt 0,25% võrra, sest hinnatõus euroalal on endiselt kiire ja väljavaade on, et see aeglustub vaid üsna järkjärguliselt.

Madis Müller: keskpanga intressiotsused avaldavad küll mõju, kuid kiire hinnatõus taandub visalt

Eesti Panga ökonomist Silver Karolin kirjutab oma blogiartiklis Eesti panganduse rahastamisvõimalustest ning sellest, kuidas see on viimastel aastatel muutunud.

Silver Karolin: Eesti panganduse rahastamine on viimastel aastatel mitmekesistunud

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja analüüsib oma blogiartiklis, kuidas 2023. aasta I kvartalis olid Eesti tarbijahinnad 31% kõrgemad kui 2019. aasta I kvartalis, sealjuures tõstsid kasumid hinnataset ligikaudu 12% võrra ehk ligi 40% ulatuses kogu hinnatõusust. Kiire inflatsioon raskendab arusaamist sellest, mis on kaupade ja teenuste mõistlik hind, ning sellistes tingimustes on hindu lihtne tõsta.

Kaspar Oja: kui suur osa Eesti hinnatõusust on tulnud kasumite kasvust?

2021. aastal euroalal läbi viidud finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu andmed võimaldavad hinnata, kuidas on hinnatõusuga võitlemiseks Euroopa Keskpanga kehtestatud kõrgemad rahapoliitilised intressimäärad mõjutanud Eesti leibkondi. Leibkondade tulude ja kulude analüüs näitab, et kuigi väiksema sissetulekuga ja valdavalt tarbimislaene omavad leibkonnad on laenu teenindamise kulu tõusu suhtes kõige haavatavamad, on euribori tõus mõjutanud enam just jõukamaid perekondi, kellel on suuremad eluasemelaenud. Kuna aga jõukamatel leibkondadel moodustavad laenuteenindamiskulud väiksema osa sissetulekutest ja neil on rohkem likviidseid varasid, on neil võimalik ka kulude kasvu korral laenude teenindamist üldiselt jätkata.

Jaanika Meriküll: kui haavatavad on olnud leibkonnad intressimäärade tõusu suhtes?

Kui pank ei suuda piisavalt tulu teenida, võib see piirata võimet laene väljastada ning seada ohtu panga edasise tegevuse ja pangaklientide hoiused.

Intressimäärade tõus ei tähenda üksnes pankade intressitulu suurenemist – kasvab ka nende intressikulu

Otsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus tõsta rahapoliitilisi intressimäärasid 0,25% võrra, sest hinnatõus euroalal on endiselt liiga hoogne vaatamata sellele, et see oli maik

Madis Müller: euroala intressimäärad pole veel tippu läbinud

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas eile tõsta intressimäärasid aeglasemas tempos kui seni ehk 0,25% võrra, pidades seejuures silmas ka seda, kui kiiresti intressimäärasid juba seni tõstetud on.

Madis Müller: väiksem, kuid veel mitte viimane intressitõus

Oodatust kiiremal hinnatõusul on lühivaates soodne mõju riigirahandusele: maksutulud laekuvad kiiremini ja eelarvepuudujääk osutub väiksemaks, kui riigieelarve koostamisel eeldati.

IMF: kiire inflatsioon leevendab riigirahanduse olukorda vaid lühiajaliselt

Hinnatõus euroalal aeglustub, kuid on ikka veel liiga kiire.

Madis Müller: Euroopa Keskpanga tähelepanu on hinnatõusul, hoolimata ärevusest finantsturgudel 

Ökonomist Mari Tamm kirjutab, et Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmise järel ja kiiresti kasvavate väiksemate pankade eestvedamisel on tähtajaliste hoiuste intressimäärad Eestis tõusnud. Majapidamiste tähtajaliste hoiuste keskmine intress tõusis 2021. aasta keskmiselt 0,3%lt 2022. aasta detsembriks 1,6%ni ja ettevõtete oma vastavalt 0,3%lt 1,7%le. Sellel tasemel on Eesti pankade pakutav hoiuste keskmine intressimäär ühtlasi ka euroala kõrgeimate hulgas. Hoiustajad on tähtajaliste hoiuste intressimäärade tõusu märganud ja nii on pankades hoitav raha hakanud voolama nõudmiseni hoiustest tähtajalistesse. Euroopa Keskpanga baasintressimäärade tõustes võib oodata ka tähtajaliste hoiuste intressimäärade edasist tõusu. Rahastamistingimused muutusid rahvusvahelistel raha- ja kapitaliturgudel möödunud aastal varasemaga võrreldes märkimisväärselt keerulisemaks, mistõttu on hoiused pankade jaoks varasemast rohkem hinnas. Samuti toetab hoiuseintressimäärade tõusu konkurentsiolukord, kuigi selle kujunemine sõltub suuresti ka sellest, kui palju on pankadel hoiuseid vaja ehk milliseks kujuneb laenunõudlus. Lähiajal on küll oodata majandusaktiivsuse ja laenunõudluse kahanemist, kuid laenukasv peaks ka edaspidi jääma siiski küllaltki tugevaks. Konkurentsiolukorra kujunemisel on paljugi aga ka hoiustajate endi kätes: kas suuname oma arvelduskontol seisva raha intressimäärade tõustes tähtajalistesse hoiustesse ja nendesse pankadesse, kus makstakse hoiuste eest kõrgemat intressi või mitte.


Inimesed on hakanud pärast kümneaastast pausi taas tähtajaliselt hoiustama

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja analüüsib oma blogiartiklis Eesti Panga prognoosimudeli seoste abil, mida tähendaksid erinevad stsenaariumid kinnisvarahindadele ja kui palju peaks vähenema näiteks laenamine, et kinnisvarahinnad langeksid 10%. Tema analüüs näitab, et eelmise aasta keskel oli kinnisvara Eestis keskmiselt ligikaudu 15% ülehinnatud. Selle taustal tasub mainida, et 2022. aasta kolmes esimeses kvartalis kasvas kinnisvara hind rohkem, umbes 24%. Blogiartikkel on mõeldud eelkõige süvendatud majandushuviga lugejale.

Ülo Kaasik: valgus majandustunneli lõpus0

Läbi nobelisti prillide: pikk vaade soolisele lõhele Eesti ja USA hõives ja palkades0

Madis Müller: euroala intressitase on hetkel piisav hinnatõusuga võitlemiseks 0

Madis Müller: kas selleks korraks viimane intressitõus Euroopa Keskpangalt?0

Pankade suurem kasum tuleb ebatavaliselt väikesest intressikulust0

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad0

Natalja Viilmann: avatud strateegiline autonoomia – trendikad sõnad või paradigma muutus?0

Madis Müller: keskpanga intressiotsused avaldavad küll mõju, kuid kiire hinnatõus taandub visalt0

Silver Karolin: Eesti panganduse rahastamine on viimastel aastatel mitmekesistunud0

Kaspar Oja: kui suur osa Eesti hinnatõusust on tulnud kasumite kasvust?0

Jaanika Meriküll: kui haavatavad on olnud leibkonnad intressimäärade tõusu suhtes?0

Intressimäärade tõus ei tähenda üksnes pankade intressitulu suurenemist – kasvab ka nende intressikulu0

Madis Müller: euroala intressimäärad pole veel tippu läbinud0

Madis Müller: väiksem, kuid veel mitte viimane intressitõus0

IMF: kiire inflatsioon leevendab riigirahanduse olukorda vaid lühiajaliselt0

Madis Müller: Euroopa Keskpanga tähelepanu on hinnatõusul, hoolimata ärevusest finantsturgudel 0

Inimesed on hakanud pärast kümneaastast pausi taas tähtajaliselt hoiustama0

Kaspar Oja: kolm tegurit, mis mõjutavad kinnisvara hinda0