Kui liiguvad maksed, liigub ka majandus
Eesti Pank hoiab käigus makse- ja arveldussüsteeme ning arendab ja kontrollib maksekeskkonda ehk elektroonilist raharinglust. Koos turuosalistega tagab keskpank Eestis tõhusa, turvalise ja ajakohase maksekeskkonna.
Inimesed eelistavad üha enam digitaalseid ja kontaktivabasid makselahendusi, mistõttu peavad maksesüsteemid toimima tõrgeteta. Miks peab aga maksesüsteeme edendama ja kontrollima just Eesti Pank? Põhjus on lihtne: neid ülesandeid saab usaldada üksnes sõltumatule osalisele. Kuna Eesti Pank vastutab kogu Eesti finantssüsteemi, sh maksesüsteemide toimimise eest, peab ta suunama ka selle valdkonna arengut.
Tõrked maksete liikumises häiriksid kogu majanduse toimimist. Näiteks kui palgaraha ei laeku töötaja kontole lubatud kuupäeval, võib juhtuda, et ta ei saa arveid õigel päeval tasuda või vajalikke oste teha. Ja kui maksete liikumisel ühest pangast teise tekib viivitus mõne panga süül, siis väheneb teiste pankade usaldus selle panga vastu, mis kokkuvõttes võib mõjutada kogu pangandust ja majandust.
Maksete igapäevasel tegemisel on peamine roll kommertspankadel. Tänasel päeval, kui maksed pankade vahel liiguvad sama kiiresti kui panga sees, peavad maksesüsteemid sujuvalt toimima ka nädalavahetusel ja keset ööd. Teatud makseteenuseid pakuvad ka makseasutused, kuid nende vahendatud maksete maht on kommertspankadega võrreldes tagasihoidlik.
Mida teeme Eesti Pangas maksekeskkonna edendamiseks?
- Teeme koostööd teiste ametkondade ja turuosalistega (nt juhime Eesti maksekeskkonna foorumit)
- Aitame korrastada maksekeskkondade ja -süsteemide õigusraamistikku (nt osaleme finantsinnovatsiooni soosiva õiguskeskkonna loomisel)
- Hindame tehnoloogia arengu mõju maksekeskkonnale ning sellest tulenevaid võimalusi ja riske
- Osaleme erinevates projektides, et töötada välja uusi teenuseid ja arendada Eesti maksekeskkonda
Eesti maksekeskkond
Kui paljud meist mäletavad veel aega, kui näiteks elektriarve maksmiseks tuli minna pangakontorisse või lausa energiaettevõttesse kohale? Või kui poes sai maksta vaid sularahas? Ometi oli see kõigest 25 aastat tagasi. Tehnoloogia arenedes on elektrooniline pangandus liikunud edasi niivõrd jõudsalt, et tänapäeval on viibates tehtud kaardimakse ja end ise tasuvad arved sama iseenesestmõistetavad kui telefon või ühistransport ning veendunud sularahakasutajaid on Eesti elanike hulgas vähem kui kümnendik. Maksekeskkond aga areneb pidevalt edasi ja ka viimastel aastatel on tehtud mitu olulist muudatust ja uuendust.
eRiik. eRahaasjad. eArved
Eesti riik ajab oma kodanikega rahaasju enamasti e-kanalite kaudu. Riiklikud toetused ja hüvitised ning ka pensionimaksed laekuvad peamiselt pangakontodele. Igapäevapangandus on kolinud internetti ja inimesed satuvad pangakontorisse üha harvem. Juba mõnda aega ei ole vaja isegi uue pangakaardi kättesaamiseks või laenu taotlemiseks kodust arvuti tagant kaugemale minna. Ka pangakontot saab avada videotuvastuse teel ilma pangakontorisse minemata.
Ühe kaaluka riigipoolse algatusena väärib kindlasti märkimist üleminek kulukatelt ja ajamahukatelt paber- ja PDF-arvetelt keskkonnasõbralikele e-arvetele. Kõikidel inimestel on võimalik tellida endale regulaarmaksete tegemiseks e-arve püsimaksed ning säästa end igakuisest maksetähtpäeva meelespidamisest ja (e-)postkasti kuhjuvatest arvetest.
Viipemaksed
2016. aastal hakati Eestis välja andma viipekaarte, tänaseks on juba enamik Eestis pankade välja antud pangakaartidest viipemakse võimekusega. Viibates saab maksta kuni 50euroseid oste. Kui aga kasutada maksmiseks nutiseadet (kell, telefon), saab ilma PINi toksimata teha ka suuremaid makseid. Viipemakse pole vaid mugavusteenus, selline võimalus sai olulisust juurde kogu maailma räsinud viirusekriisis – vähem kontakte, vähem võimalusi nakatuda!
Nimemaksed
Nimemakse on võimalus teha makseid vaid saaja telefoninumbri alusel kontonumbrit teadmata. Nimemakse kasutamiseks peavad kliendid aktiveerima nimemakse seaded oma panga mobiilirakenduses. Nimemakse on mugav lisavõimalus näiteks sõprade vahel ja väikeste summade arveldamiseks. Eesti pangad tõid nimemakse teenuse turule koostöös Läti keskpangaga, kes haldab nii Eesti kui ka Läti pangaklientide telefoni- ja kontonumbrite registrit. Nimemakse töödeldakse võimalusel välkmaksena ja raha laekub sel juhul saaja kontole vaid loetud sekundite jooksul.
Avatud pangandus
Avatud pangandus laiendab finantsteenuste pakkujate ringi ning võimaldab pankadel finantsteavet turvaliselt ja kliendiga kokkuleppel jagada, et suurendada kliendi valikuvõimalusi. Avatud pangandus toob uusi teenuseid, nagu kontoteabe teenus ja makse algatamise teenus.
Kontoteabe teenus võimaldab kliendil netipangas või muu makseteenuse pakkuja (nt finantstehnoloogia ettevõtte või maksevahendaja) keskkonnas näha ka oma teistes pankades asuvaid kontosid, et saada kiiresti ja mugavalt koondülevaade oma kulutustest ja kontode seisust. Makse algatamise teenus lubab kliendil näiteks veebipoes algatada makse otse pangakontolt ilma krediit- või deebetkaardi või pangalingi vahenduseta.
Eestis makstakse peamiselt pangakaardiga
Eesi elanikud eelistavad maksta kaardiga, kuid sularaha peab siiski olema mugavalt kättesaadav. Uuringud on näidanud, et Eestis eelistab seitse inimest kümnest ostude eest tasuda alati või enamasti pangakaardiga. Veendunud sularaha kasutajaid on elanike hulgas vaid kümnendik. Selles sarnaneme Põhjamaadega ning vaid üksikutes Euroopa riikides maksavad inimesed kaardiga veel sagedamini kui Eestis.
Samas ei saa sularaha sugugi vähetähtsaks pidada, kuna see on kaardimaksele hea alternatiiv ja vahel ka ainuvõimalik maksevahend. Viimasel ajal on Eestis tublisti paranenud ka sularaha kättesaadavus. Koostöös pankadega pakub üha rohkem poode kassast sularaha väljavõtmise teenust, mis on eriti vajalik just maapiirkondades.
Eesti Pank haldab reaalajalisi arveldussüsteeme
Peale selle, et igal pangal on oma süsteemid pangasiseste maksete arveldamiseks, osalevad kõik arveldusteenuseid osutavad pangad ka pankadevaheliste maksete arveldamise süsteemides. Eurosüsteem pakub võimalust osaleda kahes süsteemis, mille kaudu saab arveldada kiirmakseid keskpangarahas: TARGET2s saab arveldada kiirmakseid tööpäevadel reaalajas ja TIPSis välkmakseid viivitamata ööpäev läbi. TARGET2 on ennekõike mõeldud maksete tegemiseks pankade vahel ja keskpankade rahapoliitilisteks operatsioonideks, TIPS eelkõige kliendimaksete edastamiseks. Neid süsteeme hoiavad töökorras keskpangad. Eestis haldab neid Eesti Pank.
Eesti võrdluses teiste euroala riikidega
Euroala riikides on makseharjumused erinevad. Väga üldistatult võib öelda, et põhjapoolsemates riikides on tehnoloogia areng olnud kiirem ja sularaha kasutatakse vähem kui lõunapoolsetes riikides.
Euroalal tervikuna on sularaha jätkuvalt tähtsaim maksevahend igapäevaostude tegemisel. Sellel on mitu põhjust. Üks on kindlasti see, et sularahaga on võimalik igal ajal ja kõikjal maksta. Sularaha eelistavad rohkem ka vanemad inimesed, sest nad on sellega harjunud. Pealegi ei saa paljudes riikides kõikide kaupmeeste juures väikseid summasid kaardiga maksta, sest kaardimaksele on kehtestatud miinimumsumma. Eestis on tähtsaim vahend igapäevaostude tegemisel kaardimakse, küllap ka sellepärast, et kaardimaksetel puuduvad minimaalse summa piirangud ning kaardiga võib maksta kasvõi 50sendise ostu eest.