Eesti elanikud kasutavad pangakaarti üha usinamalt ka välismaal

Märksõnad: 
Tiina Soosalu
Tiina Soosalu
makse- ja arveldussüsteemide osakond
  • Riigisiseste sularahata maksete arv kasvab jätkuvalt
  • Kõikidest maksetest 2/3 moodustavad kaardimaksed
  • Eesti elanike kaardikasutus kasvab ka välismaal, teises kvartalis maksti kaardiga kokku 185 välisriigis

2016. aasta teises kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt 1,1 miljonit riigisisest sularahata makset kogukäibega 370 miljonit eurot. Maksete arv suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7%, kuid käive vähenes 6%. Maksete arv on nii eraisikute kui ka ettevõtete puhul pidevalt suurenenud, kuid käive on olnud märksa heitlikum. Peale üldise majandusaktiivsuse mõjutab ettevõtete maksete käivet ka üksikute suuremate ettevõtete tegevus.

66% kõigist riigisisestest maksetest moodustavad kaardimaksed müügikohas. Kuna aga kaardiga makstakse väikseid summasid, moodustavad need käibest vaid 3%. Teises kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt 739 000 kaardimakset. Valdavalt teevad kaardimakseid eraisikud (98%).

Väljaspool Eestit tegid Eesti elanikud teises kvartalis päevas keskmiselt 48 000 kaardimakset. Kui Eestis tehakse kõige enam kaardimakseid detsembris, siis välismaal makstakse Eestis väljastatud kaartidega kõige sagedamini puhkusteperioodil juunis ja juulis. Väljaspool Eestit tehtud kaardimaksete arv on suvekuudel olnud 60–74% suurem kui jaanuaris. Eesti elanikud maksid kaardiga 185 erinevas riigis. Välismaal tehtud kaardimaksetest ligi kolmandik tehti Soomes: seal maksti teises kvartalis keskmiselt 14 000 korral päevas. Rohkem kaardimakseid tehti ka Rootsis, Lätis ja Venemaal. Ligikaudu pooled sihtkohad on sellised, kus Eesti elanikud maksid keskmiselt kord päevas. Need on riigid, kus kaardimaksevõimalused on tagasihoidlikud ja kuhu reisitakse harvem.

Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2015. aastal 1,25 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on ligikaudu kolm korda rohkem kui 10 aastat tagasi. Samal ajal on väljaspool Eestit tehtud kaardimaksete arv kasvanud üle nelja korra, käive aga vaid 2,7 korda, mis näitab, et ka välismaal kasutatakse kaarti üha enam väiksemate summade maksmisel. Kui 2006. aastal oli välismaal tehtud kaardimakse keskmine suurus 54 eurot, siis käesoleva aasta teises kvartalis 32 eurot. Väljaspool Eestit tehtava kaardimakse keskmist suurust võib mõjutada see, et osa kaupmehi on kehtestanud miinimumsumma, mille puhul nad on nõus kaardimakset vastu võtma.

Sularaha võeti väljaspool Eestit pangaautomaadist teises kvartalis välja keskmiselt 3900 korda päevas ja korraga keskmiselt 150 eurot. Eestis võeti pangaautomaadist korraga välja keskmiselt 100 eurot. Kui kaardimaksed on välismaal üldjuhul tasuta, siis pangaautomaadist sularaha väljavõtmisele on kehtestatud teenustasud. Teenustasude kohta leiab infot aadressil www.minuraha.ee.

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide statistika

Järgmise kommentaari maksekeskkonna kohta avaldab Eesti Pank 26. oktoobril 2016. 


Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee