Eesti eristub nii Euroopas kui ka kogu maailmas sularahata maksete poolest

Märksõnad: 
Tiina Soosalu
Makse- ja arveldussüsteemide osakond
  • Nii nagu Põhjamaades, tehakse ka Eestis peamiselt sularahata makseid
  • Kogu maailmas moodustavad sularahata maksetest suurima osa kaardimaksed
  • USAs ja euroalal algatatud sularahata maksed moodustavad poole kogu maailmas tehtud sularahata maksetest

Euroopa Keskpanga sularahata maksete statistika kohaselt tehti Euroopa Liidus (EL) 2015. aastal 220 sularahata makset inimese kohta. Seda on üle kahe korra enam kui 2000. aastal (98 sularahata makset inimese kohta). Kõige kiiremini kasvab kaardimaksete arv: see on 15 aastaga suurenenud umbes 4 korda ja kaardiga tehakse ELi riikides keskmiselt 104 makset inimese kohta aastas.

Erinevused ELi riikide elanike maksekäitumises on üsna märkimisväärsed. Põhjamaad eristuvad selgelt sularahata maksete suure arvu poolest. Ka Eesti kuulub nende riikide hulka, kus elanik teeb üle 300 sularahata makse aastas. Kuigi Eestis on inimeste makseharjumused suuresti juba välja kujunenud, tehti selle aasta kolmandas kvartalis sularahata makseid 6% enam kui aasta varem samal perioodil. Kolmanda kvartali andmete põhjal teeb keskmine Eesti elanik 331 sularahata makset aastas ja neist maksetest 66% ehk 223 on kaardimaksed.

Riikides, kus sularahata makseid enim tehakse, on tavapärane, et suure osa maksetest moodustavad kaardimaksed. Nii Rootsis, Soomes, Ühendkuningriigis kui ka Eestis tehakse rohkem kui 60% maksetest pangakaardiga. Taanis oli kaardimaksete osakaal koguni 81% sularahata maksetest. 2015. aastal moodustasid kaardimaksed ELi riikides keskmiselt 47% kõikidest sularahata maksetest, maksekorralduste osakaal oli 26% ja otsekorralduste osakaal 21%.1 Kuna üksikutes suurtes riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Portugal) kasutatakse veel tšekke, moodustavad tšekimaksed 2,9% kõikidest sularahata maksetest. Veel 2000. aastal tasuti ELi riikides tšekiga aga keskmiselt 18,7% kõikidest sularahata maksetest.

Sularahata ja kaardimaksete arv elaniku kohta aastas Euroopas ja Eestis Sularahata maksete arv Euroopa riikides inimese kohta 2015. aastal

Paljudes Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides on sularahaga maksmine niivõrd juurdunud, et sularahata makseid tehakse mitmeid kordi vähem kui põhja pool. Üldiselt on aga kogu maailmas maksete valdkonnas toimunud samasugused muutused nagu Euroopas ─ sularahata maksete arv suureneb pidevalt. Seejuures kaardimaksete arv kasvab ja tšekkide osatähtsus kahaneb. 2014. aastal tehti maailmas 387 miljardit makset, mida oli 9% enam kui aasta varem.2 Kõige rohkem sularahata makseid tehti USAs, järgnesid euroala, Brasiilia, Hiina ja Ühendkuningriik. Hiinas suurenes sularahata maksete arv kõnealusel aastal hüppeliselt ning ta läks Ühendkuningriigist mööda. Ühe elaniku kohta tehakse aga Hiinas siiski veel vähem makseid (17 makset aastas) kui Euroopa kõige väiksema maksete arvuga riikides.

Maailma riikide võrdluses tehti 2014. aastal kõige rohkem sularahata makseid elaniku kohta USAs, Soomes, Hollandis, Lõuna-Koreas ja Austraalias. Kaardiga tehakse maailmas enam kui pool kõikidest sularahata maksetest ning muud maailma piirkonnad kasutavad kaarti veel rohkem kui eurooplased. Näiteks Põhja-Ameerikas moodustasid kaardimaksed 2014. aastal 71% kõikidest sularahata maksetest ning Aasia arenevates riikides (Hiina, India, Hong Kong jt) koguni 84%.

1 Eestis asendati otsekorraldused veebruaris 2014 e-arve püsimaksekorraldustega.

2 Võrreldavad andmed kõikide riikide kohta on pärit 2014. aastast: https://www.worldpaymentsreport.com/. Seetõttu on maailma riikide võrdlus tehtud 2014. aasta andmete põhjal.  

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide statistika

Järgmise kommentaari maksekeskkonna kohta avaldab Eesti Pank 25. jaanuaril 2017. 

Sularahata maksete koguarv ja maksete arv inimese kohta 2014. aastal Sularahata makseviiside kasutamine maailma eri piirkondades 2014. aastal


Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee