Eesti jooksevkonto püsib ülejäägis

Andres Saarniit
Eesti Panga ökonomist
  • Kui jooksevkonto ülejääk aasta esimesel poolel kahanes, siis kolmandas kvartalis oli ülejääk taas suurem kui mullu samal ajal
  • Ülejäägi suurenemise üks põhjus oli kaupade ja teenuste ekspordi kasvu laiapõhjaline kiirenemine
  • Samal ajal olid investeeringud esialgse hinnangu järgi kolmandas kvartalis väiksemad kui samal ajal aasta tagasi, mis hoidis tagasi impordi kasvu

Eelmise aasta lõpus hakkas jooksevkonto ülejääk aasta võrdluses vähenema. Kaupade ja teenuste väljaveo kasvu kiirenemisest hoolimata kahanes jooksevkonto ülejääk edasi ka selle aasta esimesel poolel. See viitab suuremale investeerimisaktiivsusele erasektoris, mis nõudis kaupade ja teenuste suuremat sisseostu. Kolmas kvartal kujunes aga erandlikuks: jooksevkonto ülejääk oli ligikaudu 5,5% kvartali SKPst ehk taas suurem kui aasta tagasi. Varem on jooksevkonto ülejääk olnud nii suur ainult majanduslanguse ja kriisist väljumise ajal 2009. ja 2010. aastal.

Ülejäägi suurenemise üks peapõhjus oli kaupade ja teenuste ekspordi kasvu laiapõhjaline kiirenemine. Samal ajal olid investeeringud esialgse hinnangu järgi kolmandas kvartalis isegi väiksemad kui mullu samal ajal ja see hoidis tagasi impordi kasvu. Kokkuvõttes kujunes kaupade ja teenuste konto ülejääk eelmise aasta kolmanda kvartali omast peaaegu poole suuremaks. Vähemal määral aitas jooksevkonto ülejäägi suurenemisele kaasa ka investeerimistulude väljavoolu vähenemine.

Selle aasta esimese üheksa kuu kokkuvõttes oli jooksevkonto ülejääk nii eurodes mõõdetuna kui ka SKP suhtes mullusest siiski väiksem. Kui edaspidi jäävad ettevõtete ja majapidamiste säästud praeguseks välja kujunenud taseme lähedale, siis hakkabki jooksevkonto positsiooni lähiajal rohkem mõjutama investeerimisaktiivsus.

Taustinfo

Eesti Panga koostatav välissektori statistika hõlmab maksebilanssi, välisvõla arvestust, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja rahvusvaheliste reservide ülevaadet. Selle kohta avaldab Eesti Pank majanduspoliitilise kommentaari ja kaks statistikaülevaadet:

1. maksebilansi statistika pressiteade, mis keskendub maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto muutuste selgitamisele;

2. välisfinantseerimise statistika pressiteade, mis käsitleb maksebilansi finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga ehk välisfinantseerimist.

2016. aasta esialgse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 9. märtsil 2017 kell 8.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee