Eesti maksebilansi jooksevkonto oli esimeses kvartalis ülejäägis

  • Jooksevkonto ülejääk oli 2017. aasta esimeses kvartalis 99 miljonit eurot (ligi 2% SKPst). Jooksevkonto ülejääki toetasid teenuste ekspordi ja impordi positiivse saldo kasv ning saadud ja makstud tulude negatiivse saldo vähenemine.
  • Maksebilansi finantskonto järgi oli kapitali netoväljavool1 222 miljonit eurot, milles kajastusid peamiselt pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse.
  • Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et I kvartali lõpus ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 7,7 miljardi euroga (36% SKPst).
  • Seevastu võlanõuded mitteresidentide vastu olid kvartali lõpu seisuga 2,3 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (11% SKPst). Võlanõuete maht vähenes kvartalis 266 miljonit eurot, võlakohustused 137 miljonit.

2017. aasta esimeses kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 99 miljonit eurot. Selle põhjustasid teenuste konto ülejäägi kasv ning esmase ja teisese tulu kontode negatiivse saldo vähenemine. Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli 346 miljonit eurot ehk ligi 30% rohkem kui 2016. aasta samas kvartalis. Ülejääki suurendasid eelkõige arvutiteenused ja muud äriteenused. Tulude netoväljavool oli 75 miljonit eurot, eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kaks korda väiksem. Selle taga oli peamiselt otseinvesteeringutulu netoväljavoolu kahanemine ja väiksemad maksed EL eelarvesse. Kaupade ekspordi-impordi puudujääk vähenes 16% võrra ja oli 172 miljonit eurot. Eksport ja import kasvasid enamiku kaubagruppide puhul, välja arvatud masinad ja seadmed.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) oli 2017. aasta esimeses kvartalis 123 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes jätkuvalt netolaenuandja.

2017. aasta esimese kvartali maksebilansi finantskonto järgi olid Eesti investeeringud välismaale 222 miljoni euro võrra suuremad kui välisriikide investeeringud Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. Investeeringute netoväljavool pangandussüsteemi2 kaudu oli 236 miljonit eurot ja leidis aset tänu klientide hoiuste kasvule. See võimaldas pankadel need omakorda investeerida likviidsetesse välisvaradesse. Klientide hoiuste kasv oli seotud eelkõige valitsemissektoriga, mis müüs talle kuulunud välismaiseid väärtpabereid. Ülejäänud sektorite hoiuste kasv tulenes kvartali jooksevkonto ülejäägist. 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes ületas otseinvesteeringute väljavool sissevoolu. Selle põhjuseks olid krediidiasutuste suured dividendimaksed emaettevõtetele.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 2017. aasta esimese kvartali lõpus 7,7 miljardi euroga (36% SKPst). Kvartali jooksul liikus investeerimispositsioon 165 miljoni euro võrra tasakaalu suunas.

Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 2,3 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused. Kvartali jooksul vähenesid nii võlanõuded kui ka võlakohustused.

Üksikasjalikumalt infot maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla kohta vt välissektori statistika.

1 Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.

2 Pangandussüsteem hõlmab krediidiasutusi ja Eesti Panka.

Joonis 1. Jooksevkonto struktuur, % SKPst
Jooksevkonto struktuur

Joonis 2. Finantskonto struktuur, % SKPst
Finantskonto struktuur

2017. aasta II kvartali esialgse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 7. septembril 2017 kell 8. 


Taustinfo

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikaga eraldi statistikateate ja  majanduspoliitilise kommentaari.

Maksebilansi statistikateates kirjeldatakse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla peamisi muutusi. Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Andres Lauba
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0725
E-post: Andres.Lauba [at] eestipank.ee