Jooksevkonto ülejääk püsib tugeva ekspordi najal

Kristo Aab
Eesti Panga ökonomist
  • Jooksevkonto saldo oli esimese kvartali kohta tavapäratult ülejäägis
  • Võlakohustusi maksti investoritele tagasi rohkem kui riiki tehti uusi investeeringuid
  • Välise tasakaalustamatuse oht majandusele vähenes ja on lähedal Euroopa Komisjoni piirnormidele

Jooksevkonto ülejääk oli esimeses kvartalis 99 mln eurot ehk ligikaudu 2% sama perioodi SKPst. Esimest korda pärast 1993. aastat oli jooksevkonto saldo esimeses kvartalis ülejäägis. Tavapärasest positiivsema saldo põhjustasid peamiselt teenuste ekspordi kiire ja üsna laiapõhjaline kasv ning harjumatult väike tulude netoväljavool. Eesti kaubanduspartnerite majandusel läheb hästi ning seetõttu on nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele suurenenud. Vahepeal ekspordikasvule piduriks olnud sektorid (nt veoteenused, õlitööstus) on kas põhja lähedal või sinna juba jõudnud ning on nüüd uuesti kasvamas. Tulude poolel vähenes esimeses kvartalis investeerimistulude väljavool peamiselt pangandussektoris, kuid olulist rolli mängisid ka ühekordsed tegurid, nagu Eesti riigile makstud trahvirahad.

Uusi otseinvesteeringuid välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti esimeses kvartalis 188 mln euro väärtuses, mida on viimase viie aasta keskmisest kaks korda rohkem. Samal ajal vähendati juba olemasolevaid otseinvesteeringuid 177 mln euro ulatuses, mis tähendab, et netosummas oli n-ö uue raha sissevool riiki tagasihoidlik. Kokkuvõttes Eestisse tehtud otseinvesteeringud siiski vähenesid, sest võlakohustusi maksti investoritele tagasi rohkem kui siia tehti uusi investeeringuid. Eestist välismaale tehtud otseinvesteeringud  suurenesid veidi samuti võla iseloomuga investeeringute arvelt.

Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid esimeses kvartalis kokkuvõttes rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti muu maailma suhtes netolaenuandja. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja väliskohustuste vahe jätkas paranemist ning jõudis –36%ni SKPst. Sellega on Eesti jõudnud väga lähedale Euroopa Komisjoni poolt alumiseks piirmääraks seatud –35%le1. Eesti majandus on hetkel faasis, kus välisnõudlus on taastunud ning ettevõtete kindlustunne selle taustal võrdlemisi suur. Kuna edasine majanduskasv saab toimuda peamiselt investeeringute ning tootlikkuse kasvatamise toel, siis on tõenäoline, et (neto)laenuandmine maailmale enam sellisel määral edasi ei kesta.

1 Euroopa Komisjon käsitleb rahvusvahelist netoinvesteerimispositsiooni kui üht näitajat, mille abil tuvastada võimalikke tasakaalustamatusi majanduses, ja on tasakaalu ohustavaks piiriks seadnud –35% SKPst.


Taustinfo

Eesti Panga koostatava välissektori statistika kohta avaldab keskpank majanduspoliitilise kommentaari ja maksebilansi statistika pressiteade, mis käsitleb  jooksev- ja kapitalikonto muutusi, finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga.

2017. aasta teise kvartali maksebilansi ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 7. septembril 2017 kell 8.

Lisateave:
Leanyka Libeon
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0959
E-post: Leanyka.Libeon [at] eestipank.ee 
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee