2016. aasta teises kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 104 miljonit eurot (2% SKPst), mis oli aastataguse perioodiga võrreldes enam kui kaks korda väiksem. Selle põhjuseks oli peamiselt kaupade ja väiksemal määral esmase tulu kontode puudujäägi kasv. Kaupade ja teenuste konto saldo oli 200 miljoni euro suuruses ülejäägis; kaupade ja teenuste eksport kasvas  2015. aasta teise kvartaliga võrreldes 4% ja import 6%.

• Kaupade ekspordi-impordi puudujääk oli 300 miljonit eurot ja see kasvas eelkõige seetõttu, et kaupade sissevedu suurenes kiiremini kui väljavedu: vastavalt 6% ja 3%. Import kasvas ekspordist kiiremini peaaegu kõigi peamiste kaubarühmade lõikes. Ainult mineraalsete toodete sisse- ja väljavedu vähenes järsult. Üle Eesti piiri liikuvate kaupade puhul ületas import eksporti 349 miljoni euroga. Kolmandates riikides toimuvalt kaubavahenduselt teenisid Eesti kaupmehed aga 51 miljonit eurot. Vahenduskaubanduse käive kahanes aastaga 13% ja moodustas maksebilansi kaupade konto kogukäibest 14%.
• Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli 500 miljonit eurot, mida oli  4% rohkem kui 2015. aasta teises kvartalis. Eksport kasvas 5% ja import 6%. Suurima käibega teenusteliigi ehk veoteenuste ülejääk kahanes, kuna nende eksport vähenes, import aga suurenes. Vastupidine oli olukord reisiteenustega – ülejääk suurenes tänu ekspordi kasvule. Ka ehitus- ja arvutiteenuste eksport kasvas endiselt kiiresti.
• Investeeringutulu ja muude tulude netoväljavool¹ oli 95 miljonit eurot ehk veidi üle kahe korra suurem kui eelmise aasta teises kvartalis. Selle põhjuseks oli eelkõige madal võrdlusbaas: 2015. aasta teises kvartalis vähendas otseinvesteeringutulu väljavoolu märkimisväärselt suuremahulistelt superdividendidelt makstud tulumaks Eesti riigile. 2016. aasta teises kvartalis taastus otseinvesteeringutulu tavapärane netoväljavool. Mitteresidendid võtsid välja Eestis teenitud otseinvesteeringutulu nii dividendidena kui ka taasinvesteerisid seda Eestisse. Residendid eelistasid aga välismaal teenitud otseinvesteeringutulu dividendidena välja võtta.  

Kapitalikonto ülejääk oli 32 miljonit eurot ehk kaks korda väiksem kui eelmise aasta samas kvartalis. Selle põhjus oli Euroopa Liidu tõukefondide toetuste mahu vähenemine.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (-) oli 136 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes taas netolaenuandja. Üksikasjalikumalt vaata välisrahastamise statistika kommentaarist link.

¹ Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga. 

Joonis 1. Jooksevkonto struktuur, % SKPst

Joonis 2. Netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (-) / jooksev- ja kapitalikonto summa, % SKPst

2016. aasta kolmanda kvartali maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 9. detsembril 2016 kell 8. 

Taustinfo

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikaga eraldi statistikapressiteate ja  majanduspoliitilise kommentaari.

Maksebilansi statistika kommentaar keskendub jooksev- ja kapitalikonto peamise arengu kirjeldamisele. Välisrahastamise statistika kommentaar käsitleb põhjalikumalt maksebilansi finantskonto, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikat (vt välissektori statistika).

Lisateave:
Reet Kirt
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0894
E-post: [email protected]