Jooksevkonto ülejääk oli teise kvartali kohta suur

Kristo Aab
Kristo Aab
Eesti Panga ökonomist
  • Jooksevkonto ülejääk oli väiksem kui aasta tagasi
  • Peamiste teenuseliikide (v.a veoteenused) eksport on rekordtasemel
  • Otseinvesteeringute vood olid tasakaalus

Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli teises kvartalis 104 miljonit eurot ehk 2% sama perioodi SKPst. Seega oli ülejääk ligikaudu kaks korda väiksem kui eelmise aasta samal perioodil. Selle põhjustas suurem puudujääk nii kaupade kui ka tulude kontol. Sealjuures mõjutas tulude konto puudujäägi kasvu 2015. aasta teises kvartalis superdividendidelt makstud tulumaks Eesti riigile, mis tegi võrdlusbaasi tavapärasest madalamaks. Pikemas tagasivaates on jooksevkonto olnud teises kvartalis pigem tasakaalulähedane või puudujäägis, seega on jooksevkonto ülejääk endiselt märkimisväärne. Kuna jooksevkontot võib tõlgendada ka kui majanduse netosäästu, väljendab positiivne saldo praegu üldiselt väikest investeerimisaktiivsust. Kaubaimport aga suurenes teises kvartalis 6%. Väliskaubandusstatistika andmetel kasvas ka kapitalikaupade import edasi ning maksu- ja tolliameti käibemaksudeklaratsioonide põhjal suurenes põhivara soetamine aasta varasema ajaga võrreldes 11%. Need andmed viitavad, et investeerimisaktiivsus võib olla kasvanud.

Teenuste ekspordis paistab silma laiapõhjaline kasv. Maksebilansi korrigeeritud andmete järgi suurenes reisiteenuste eksport ka esimeses kvartalis aasta varasema ajaga võrreldes 9%. Samasugune kasv jätkus teises kvartalis; suurenes ka äri-, side- ja ehitusteenuste väljavedu. Ekspordimaht on kõikides suuremates sektorites (v.a veoteenused) oma rekordtaseme lähedal. Samal ajal tuli teenuste sisseveo 6% suurune kasv peaaegu kogu mahus muude äriteenuste impordist.

Otseinvesteeringute vood olid erinevalt eelmistest kvartalitest tasakaalus. Investeeringute väljavool suurenes peamiselt mittefinantsettevõtete grupisiseselt väljastatud laenude tõttu. Nende puhul võib tegemist olla läbimõeldud investeerimisotsustega või tavapärase grupisisese likviidsusjuhtimisega. Otseinvesteeringute sissevool tugines suuresti Eestis teenitud kasumite reinvesteerimisele, kuid ka osa- ja aktsiakapitali tehtud otseinvesteeringute  maht kasvas pärast kaks kvartalit väldanud vähenemist. See näitab, et n-ö uus raha tuli taas riiki. Võimalik, et see toetab majanduses investeerimisvõimekuse paranemist.


Taustinfo

Eesti Panga koostatav välissektori statistika hõlmab maksebilanssi, välisvõla arvestust, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja rahvusvaheliste reservide ülevaadet. Selle kohta avaldab Eesti Pank majanduspoliitilise kommentaari ja kaks statistikaülevaadet:

1. maksebilansi statistika pressiteade, mis keskendub maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto muutuste selgitamisele;

2. välisfinantseerimise statistika pressiteade, mis käsitleb maksebilansi finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga ehk välisfinantseerimist.

2016. aasta kolmanda kvartali maksebilansi ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 9. detsembril 2016.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee