Eesti maksebilanss oli esimeses kvartalis tasakaalulähedane

Kesisest välisnõudlusest hoolimata oli Eesti maksebilanss 2015. aasta esimeses kvartalis ligikaudu tasakaalus – jooksevkonto puudujääk moodustas vaid 13 miljonit eurot (0,3% sama kvartali SKPst). Jooksevkonto ühe komponendi, kaupade ja teenuste ekspordi-impordi saldo oli 131 miljoni euro suuruses ülejäägis. Eksport kasvas eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 1%1, import aga vähenes 4%. Viimases neljas kvartalis on teenuste ekspordi-impordi ülejääk ületanud kaubavahetuse puudujääki enam kui poolteist korda.

Kaupade ekspordi-impordi puudujääk vähenes aastaga ligi kolmandiku ja oli 187 miljonit eurot. Üle Eesti piiri liikuvate kaupade impordi maht oli ekspordist 228 miljoni euro võrra suurem; seevastu Eesti kaupmeeste välismaalt ostetud ja kolmandatesse riikidesse edasimüüdud kaupade müük ületas nende ostu 41 miljoni euroga. Viimaste, nn vahenduskaupade käive moodustas kaupade konto ekspordi-impordi käibest 15%.

Teenuste ekspordi-impordi ülejääk suurenes ja ulatus 319 miljoni euroni. Teenuste müük välismaale kasvas 3%, nende ost välismaalt aga vähenes 7%. Ülejäägi kasvu panustasid enim ehitus-, töötlemis- ja muud äriteenused.

Investeeringu- ja muude tulude netovoona2 liikus esimeses kvartalis riigist välja 144 miljonit eurot. Negatiivse tuluvoo põhjustasid otseinvesteeringutelt välisosanikele väljamakstavad suuremahulised dividendid ning Eesti osamaksed Euroopa Liidu eelarvesse. Tööjõutulu netosissevool jäi eelmise aasta tasemele. Mõnevõrra suurenesid Euroopa Liidu fondidelt laekunud tootmistoetused.

Kapitalikonto ülejääk kasvas peamiselt saastekvootide müügist laekunud tulude arvel ning oli 108 miljonit eurot. Ülejääki toetasid ka ELi struktuurifondidelt laekunud investeerimistoetused.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (–) oli 95 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et esimeses kvartalis oli Eesti majandus teiste riikide suhtes netolaenuandja. See kajastus maksebilansi finantskontol kapitali netoväljavooluna: mittefinantsettevõtted kandsid raha välishoiustele ja pensionifondid tegid investeeringuid välismaistesse aktsiatesse ja fondiosakutesse.

1 Kõik võrdlused on toodud eelmise aasta sama perioodi suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.

2 Netovoog = sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, on tegemist netosissevooluga, kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.

Jooksevkonto struktuur, % SKP-st

Netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (-) / jooksev- ja kapitalikonto summa, % SKPst


Taustinfo

Eesti Panga koostatav välissektori statistika hõlmab maksebilanssi, välisvõlga, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja rahvusvahelisi reserve, mille kohta avaldab Eesti Pank kaks statistika pressiteadet:

  1. maksebilansistatistika kommentaar, mis keskendub maksebilansi jooksev- ja kapitalikontol toimunud muutuste selgitamisele;
  2. maksebilansi finantskonto, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika kommentaar ehk välisfinantseerimist käsitlev ülevaade

Lisaks kahele statistilisele ülevaatele avaldab Eesti Pank majanduspoliitilise kommentaari, kus analüüsib välissektori statistikas esitatud muutuste põhjuseid.

Järgmise maksebilansi ja välisvõla statistika koos statistika- ja majanduspoliitilise kommentaariga avaldab Eesti Pank 8. septembril.  


Lisateave:
Reet Kirt
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0906
E-post: reet.kirt [at] eestipank.ee