Jooksevkonto puudujääk jõudis tasakaalu lähedale

Andres Saarniit
Andres Saarniit
Eesti Panga ökonomist

Täna avaldatud andmete järgi oli maksebilansi jooksevkonto aasta esimeses kvartalis väga väikeses, 13 miljoni euro suuruses puudujäägis ja moodustas 0,3% SKPst. Viimasel 15 aastal on jooksevkonto puudujääk esimeses kvartalis ulatunud keskmiselt 8–9%ni SKPst. Kriisieelse ajaga võrreldes on tekkinud suur erinevus, mille taga võib olla jooksevkonto positsiooni paranemine tänu majandustsükli mõjule või ka pikaajaline muutus.

Ilmselt on majandustsükli mõju jooksevkontole olnud määrav ja lähiajal pöördub jooksevkonto taas suuremasse või väiksemasse puudujääki. Näiteks on investeeringute ja SKP suhe ligi 10 protsendipunkti väiksem kui buumi ajal ning ajaloolisest tasemest väiksemaks on jäänud ka välisomanduses olevate ettevõtete kasumlikkus. See põhjustab investeerimistulude väljavoolu ja seega ka jooksevkonto positsiooni halvenemise. Investeerimisaktiivsuse suurenemine viib küll jooksevkonto puudujääki, kuid suurendab tõenäosust, et Eesti keskmine tulutase jõuab lähemale euroala vanade liikmesriikide keskmisele ja majandus ei hälbi tasakaalulise arengu rajalt. Lisaks näitavad nii maksebilansi kui ka rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni andmed, et Eesti on muu maailma suhtes jätkuvalt netolaenuandja. See tähendab, et rahastamisvõimekus suuremate investeeringute jaoks on olemas.

Viimase poole aasta jooksul näiteks Eesti Pangas, Euroopa Komisjonis, OECDs, Rahvusvahelises Valuutafondis ja rahandusministeeriumis tehtud majandusprognooside järgi jääb jooksevkonto positsioon sellel aastal vahemikku -1 kuni +1% SKPst.

Jooksevkonto tasakaalu, puudu- ja ülejäägi kohta loe täpsemalt Eesti Panga blogist.


Taustinfo

Eesti Panga koostatav välissektori statistika hõlmab maksebilanssi, välisvõla arvestust, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja rahvusvaheliste reservide ülevaadet. Selle kohta avaldab Eesti Pank majanduspoliitilise kommentaari ja kaks statistikaülevaadet:

  1. maksebilansistatistika kommentaari, mis keskendub maksebilansi jooksev- ja kapitalikontol toimunud muutuste selgitamisele;
  2. maksebilansi finantskonto, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla ehk välisfinantseerimise statistikat käsitleva eraldi statistilise pressiteate

Järgmise maksebilansi ja välisvõla statistika koos statistika- ja majanduspoliitilise kommentaariga avaldab Eesti Pank 8. septembril.  


Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee
https://twitter.com/EestiPank