Eriolukord pani eestlased teises kvartalis rohkem viipemakset kasutama

Tiina Soosalu
Tiina Soosalu
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakond

Märtsi lõpus tõstsid pangad viipemakse limiidi 25 eurolt 50 eurole, et eriolukorras vähendada kontakti terminaliga ja seeläbi viiruse levikut. Teises kvartalis tehti 38% kaardimaksetest viibates, aasta varem oli selliste maksete osakaal 24%.

Kaardimaksete käibes kasvas viipemaksete osakaal 21%ni (aasta varem 10%). See näitaja on pidevalt tõusnud, eriolukord hüppelist kasvu kaasa ei toonud.

Kõikidest Eesti pankade väljaantud pangakaartidest on 86% viipemakse võimekusega, samas ligi veerand viipekaartide omanikest on viipefunktsiooni deaktiveerinud. Makseterminalidest on 87% selliseid, kus saab viipemakset teha. Viipemakse limiit 50 eurot kehtib edasi ka pärast eriolukorra lõppu.

 

Kuigi viipemakse võimalus on nii Eestis kui ka mujal maailmas juba üsna juurdunud nähtus, kasutavad Eesti elanikud seda võrdlemisi tagasihoidlikult. Kuidas oma hirme maandada ja kasutada võimalust maksta kiiremini?

  • Hoia viipekaarti turvaliselt, nagu sa hoiad ka sularaha kindlas kohas. Kui viipekaart (või muu pangakaart) peaks kaduma, võta kohe ühendust kaardi väljastanud pangaga, et kaart deaktiveerida. Seda saad teha ka mobiilipanga äpis.
  • Turvalisuse suurendamiseks seadista mobiilipangas kohesed teavitused. Siis saad kiiresti reageerida, kui tead, et makse sooritaja ei olnud sina ise.
  • Kõige turvalisem on kasutada viipemakseks nutitelefoni või -kella.

Kasuta viipemakseid turvaliselt