Eesti majanduse taastumine on tänu ekspordi elavnemisele alanud, kuid kestlik kasv eeldab, et majanduse struktuursetele probleemidele pööratakse rohkem tähelepanu ning kasvavate eelarvekulude katteks luuakse stabiilsemaid tuluallikaid, märkis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Eestis toimunud majanduspoliitilisi konsultatsioone kokku võttes.

IMFi hinnangul on pikemas vaates majanduskasvu edendamisel kriitilise tähtsusega poliitikamuudatused, mis soodustavad majanduses tööjõu ümberpaigutumist vähem tootlikest ettevõtetest suurema tootlikkusega ettevõtetesse, parandavad uuenduslike alustavate ettevõtete juurdepääsu rahastusele ning vähendavad halduskoormust. Sama oluline on tagada stabiilne energiaturg, kus IMF hindab mõistlikuks Eesti pingutusi taastuvenergia arendamisel. Tööturupoliitika meetmeid soovitas IMF senisest täpsemalt suunata, et oskused tööturu vajadustega paremini kokku viia. Ettevõtete rahastusvõimaluste mitmekesistamiseks on aga vaja edasi liikuda nii Euroopa Liidu ühtse kapitalituru ehitamisega kui ka kaaluda Balti kapitalituru arendamise võimalusi ning teise samba pensionifondide suuremat kaasamist. Tunnustust pälvisid riigi jõupingutused halduskoormuse vähendamisel.

„Oleme nõus, et kõikides valdkondades, millele IMF tähelepanu juhib, tuleks otsida võimalikke lahendusi,“ kommenteeris Eesti Panga president Madis Müller. „Kuigi majanduse struktuursete väljakutsete lahendamine nõuab aega, on see vajalik majanduse kasvuvõimekuse suurendamiseks. Poliitiliste otsuste edasilükkamine ainult süvendab probleeme,“ jätkas ta. IMFi värske hinnangu järgi on Eesti majanduse potentsiaalne kasvuvõime, kus majandus saaks kasvada ilma liigset hinnakasvu tekitamata, aeglustunud 1,7 protsendile.

Riigirahanduse kohta leiab IMF, et Eesti riigieelarve eeldatav puudujääk 2025. aastal on õigustatud, kuid alates 2026. aastast on vaja täiendavat vastutustundlikku konsolideerimist, maksusüsteemi kaasajastamist ja paremini sihitud kulupoliitikat, et hoida riigirahandust jätkusuutlikuna ka tulevikus. Euroopa Liidu eelarvereeglite vabastusklausel kaitsekulutuste suurendamiseks pakub leevendust vaid ajutiselt. Pikemas vaates vajab riik plaani, kuidas katta jätkusuutlikult nii kaitsekulud kui ka muudes valdkondades kasvama plaanitud kulud. IMF soovitab Eestil teha ka põhjalikum maksusüsteemi hindamine.

Finantssektorit hinnates leidis IMF, et pankade olukord on endiselt tugev ning ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime hea, kuid riskid kasvavad. Need on seotud laenuturu elavnemisega, kasvanud sõltuvusega välisrahastusest ning arengutega kinnisvaraturul, arvestades kinnisvaralaenude suurt osakaalu pankade laenuportfellis. Pankade kapitaliseeritus on jätkuvalt hea, kuid suured erakorralised dividendimaksed ei ole soovitatavad, kuna see vähendaks pankade võimet kriisidega toime tulla. IMF toetas Eesti Panga otsust jätta pankadele kehtestatud vastutsükliline kapitalipuhver 1,5 protsendi tasemele.

Eesti majanduskasvuks prognoosib IMF 2025. aastal ühe protsendi ning 2026. aastal 1,8 protsenti, mida toetab soodsam majanduspoliitika ja nõudluse taastumine välisturgudel. Rahvusvahelise poliitika ebakindluse ja kaubandustõkete tõttu on taastumine oodatust aeglasem. Hinnakasv jääb fondi hinnangul tänavu keskmiselt 5,3 protsendi tasemele. Seda hoiavad üleval maksutõusud ja sisemaised kulusurved.

IMFi visiiti kokkuvõttev avaldus

IMFi delegatsioon on viibinud Eestis alates 6. maist, et arutada riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme. Visiit toimus IMFi iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Eesti Pank
Kommunikatsioonispetsialist
Tel 5692 0930
Meediapäringud [email protected]